Hyppää sisältöön
Media
Valtioneuvoston kanslia etusivu

Ráđđehus gieđahalai doaibmaplána koronavirusdili caggama várás 

Stáhtaráđi kansliijasosiaali- ja terveysministeriö
Julkaisuajankohta 3.9.2020 14.23 | Julkaistu suomeksi 4.9.2020 klo 14.25
Dieđáhus 553/2020

Ráđđehus gieđahalai ráđđádallamisttis odne čakčamánu 3. beaivve doaibmaplána, mii doaibmá rávan hybridastrategiija miel ávžžuhusaid ja ráddjehusaid ollašuhttimii virusepidemiija vuosttaš muttu maŋŋel. Ráđđádallama mielde stáhtaráđi dievasčoahkkin fápmudii prinsihppamearrádusainis sosiála- ja dearvvašvuohtaministeriija addit doaibmaplána.

Doaibmaplána ulbmilin lea ráđđehusa hybridastrategiija mielde eastit virusa leavvama servodagas, dorvvastit dearvvašvuohtafuolahusa suvdinnávcca ja suodjalit earenoamážit olbmuid, geat gullet riskajovkui.  

Doaibmaplánas epidemiija dillegovva juhkkojuvvo sullii golmma muddui: 

  • vuođđodássi: dávista dillái geasseguovdil 2020. Njoammumiid ihtin lea vuollegaš, iešvuđot dávddaid oassi lea unni. 
  • jođálnuvvanmuddu: guvllolaš ihtin lea sturrodatluohká mielde >10-25/100 000/14 jr. Báikkálaš ja guvllolaš njoammungollosat, mat váldoáššis sáhttet gurrojuvvot ja buohccedikšuma dárbui bastá dávistuvvot almmá sierradoaimmaid haga. 
  • leavvanmuddu: njoammumat levvet guvllolaččat dehe viidát, sturrodatluohkás >18-50/100 000/14 jr. Dáhpáhusaid beaivválaš šaddanleahttu lea badjel 10 %. Vuollái bealli njoammungálduin leat guorramis, buohccedikšuma ja beaktilisdikšuma dárbu šaddá sakka. 

Sihke guvllolaš ja riikkaviidosaš epidemiologalaš dili luohkkájuohku vuođđuduvvá ollislaš árvvoštallamii, mas adnojuvvojit ávkin mearálaš ja šlájalaš kritearat sihke váldojuvvojit vuhtii earáhuvvamiid hálti, leahttu ja guovllu álbmotvuođđu.  

Vai njoammumiid leavvan sáhttá áhpasit caggojuvvot, de doaibmabijut hybridastrategiija mielde galget čuozihuvvot daid epidemiologalaš ja dálkkasdieđalaš vuogálašvuođa vuođul. 

Destte, guora, sirre ja divššo -prinsihpa doaimmat čuhcet vuosttažettiin eahpiduvvon njoammuma ožžon olbmuide ja suojehemiid lagaskontávttaide. Ulbmilin leat botket njoammungollosiid ja caggat virusa viidáneami álbmogii. 

Čuozihuvvon ávžžuhusaid ja ráddjehusaid čuozáhahkan leat sajit, dáhpáhusat ja doaimmat, main virusa viidáneami riskkat sáhttet buriid ákkaid mielde gehččojuvvot leat loktosis. Ráddjehusat leat váldoáššis báikkálaččat dehe guvllolaččat. Ráddjehusat galget dallenai leat vealtameahttumat ja riekta čuozihuvvon. 

  • Ávžžuhusat mat čuhcet oba álbmogii leat kontávttaid oppalaččat unnideaddjit (fysihkalaš gaskka doalaheapmi, gáiddusbarganávžžuhus) ja virusa njoammunvejolašvuođat árgabeaivvis unnideaddjit (gossanhygieniija, ámadeadjomáskkat). 
  •  Viiddes ráddjehusat mat čuhcet álbmogii sáhttet leat maŋemus saji doaibmabijut ákkastallon epidemiija duođalaš leavvama uhki caggama várás. 

Epidemiija vuođđodásis deattu ožžot oba álbmoga hygieniijaávžžuhusat, báikkálaš ja guvllolaš eiseváldidoaimmat (njoammumiid álgosivaid identifiseren, desten ja njoammungollosiid botken) sihke materiálalaš ráhkkaneapmi epidemiija vejolaš lassáneapmái. Dáid doaimmaid strategalaš ulbmilin lea doallat Suoma dás duohkoge vuođđodásis, mas epidemiija ii lávdda. 

Go jođálnuvvanmuddu uhkida, de galget ovddežis beavttálmahttojuvvot doaibmabijut njoammudávdaláhkaásaheami mielde, identifiseret njoammuma oažžun olbmuid, guorrat ja botket njoammungollosiid sihke váldit atnui ođđa individuáladási vugiid njoammumiid caggama várás. 

Juos buot sihkkarastindoaimmain fuolakeahttá mearkkat leavvanmuttu uhkis šaddet dábálažžan, vealtameahttun lassidoaibmabijut leat viiddit ja čavgadit guvllolaš ja riikkaviidosaš ávžžuhusat ja ráddjehusat sihke ráhkkaneapmi dikšunkapasiteahta lasiheapmái.  
Doaibmaplána heivehuvvo ovttaáigásaččat epidemiija vuosttaš muttu maŋŋedikšumiin ja ođđasithuksemiin. Ávžžuhusaid ja ráddjehusdoaimmaid atnu gáibida ollislaččat gokčevaš árvvoštallama, mas mearrádusat vihkkedallojuvvojit epidemiologalaš, sosiála ja ekonomalaš váikkuhusaid ektui sihke gaskavuođas vuođđorivttiide.

Riikkaviidosaš doaimmaid ollislaš gova čuvvot sosiála- ja dearvvašvuohtaministeriija ja stáhtaráđi COVID-19-koordinašuvdnajoavku. Stáhtaráđi dásis geahčaduvvojit earenoamážit hybridastrategiija doaibmivuohta ja váikkuhanvuohta ollislažžan sihke guvllolaš doaimma eavttut. 

Lassidieđut: strategiijahoavda Liisa-Maria Voipio-Pulkki, sosiála- ja dearvvašvuohtaministeriija,  [email protected], ja hoavda Mika Salminen, Dearvvašvuođa ja buresbirgejumi lágádus, [email protected] 
 

Halltõs ǩiõttʼtõõli tåimmjemplaan koronavirusvueʹjj tuõʹllstõõllmõššân

 

Halltõs ǩiõttʼtõõli saǥstõõllmõõžžstes täʹbbe 3. čõhččmannu tåimmjemplaan, kååʹtt toiʹmmai vuäʹppstõssân hybridistrategia meâldlai raʹvvjõõzzi da rääʹjtõõzzi čõõđtummša koronavirusepidemia vuõssmõõzz poodd mâŋŋa. Saǥstõõllmõõžž mââibeäʹlnn valdiasuåvtõõzz takaisååbbar vaʹlddii vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥines sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria uʹvdded tåimmjemplaan.

Tåimmjemplaan täävtõssân lij halltõõzz hybridistrategia meâldlânji cõggâd virus leävvnummuž õhttsažkååʹddest, staanâd tiõrvâsvuõtthuõl kueʹddemvuõtt da sueʹjjeed jeärben riskkäʹrttlid kollʼjeei oummid.
Tåimmjemplaanâst epidemia  vueʹǩǩkaart jueʹǩǩe pravvel uʹvddjen kolmmân sâjja:

  • vuâđđtääʹss: vaʹsttad vueʹjj kõskk- ǩieʹzzest 2020. Pâššnummši očndõõttâmvuõtt lij vueʹllǥaž, dommkõskksai pâššnummši vueʹss lij uʹcc.
  • veiddnummušpodd: vooudlaž očndõõttâmvuõtt lij šorradvuõttklaass >10-25/100 000/14 sutkkâd. Pääiklai da vooudla pâššnemǩeäinaid, kook vuõss-sââʹjest liâ kuõrtemnalla da puõccipõrtthååid taʹrbbe põʹstte vaʹstteed jeäʹrabtååimitaa. 
  •  leävvnummušpodd: pâššnummuž leävvne vooudlânji leʹbe veiddsubui, šorradvuõttklaassâst >18-50/100 000/14 sutkkâd. Kõvštõõvvji peivvsaž šõddmõš lij pâʹjjel 10%. Väjja  pieʹll pâššnummuš vuâlggmõõžžin liâ  kuõrrâmnalla, puõccipõrtthååid da viõkkhååid tarbb šâdd viõkksânji.
  • Nuʹtt vooudla ǥu väʹlddkååddla epidemiolooǥǥsaž vueʹjj klassättmõš vuâđđad ceelaiaʹrvvõʹsse, koʹst âʹnne vieʹǩǩen mieʹrrsaid da šlaajjsaid kriteeʹrid de  huõmste muttsi pravvel, jåʹttlõsvuõtt da vuuʹd narodvuâđđ. 

Štõ pâššnummši leävvnummuš vueiʹtte viõkksânji cõggâd, âlgg  hybridistrategia meâldlaid tååimaid tillʼlâʹvve tõi   epidemiolooǥǥsa da taalkâstiõđla.  mieʹrrmeâldlâžvuõđid vuâđđeeʹl.

  • Teʹsttei, kuõrr, čårrad da hååid -vuâđđjuurd tååimaid tillʼlâʹvve vuõss-sââʹjest jurddum pâššnummuž vuäǯǯam oummid da kõvštõõvvji âʹlddkontaaktid. 
  • Täävtõssân lij pueʹtǩǩeed pâššnemǩeäin  da cõggâd virus leävvnummuš veiddsubun naroodâst. 
  • Tillʼlõvvum raʹvvjõõzzi da rääʹjtõõzzi tillân liâ pääiʹǩ, noorõõttmõõžž da tåimmjummuž, koin virus leävvnummuž riiskid vueiʹtte vuâđđeelânji ǩiõččâd leeʹd pâʹjjen. Rääʹjtõõzz liâ vuõss- sââʹjest pääikla da vooudla. Rääʹjtõõzz âʹlǧǧe tâʹl še leeʹd veäʹltteǩâni da vuõiggnallšen. 
  • Ceâlai  narooʹde tillʼlõvvum raʹvvjõõzz liâ kontaaktid takainalla uuʹcceeʹj (fyysla kõõskid, âʹlnnâânnmõš, olgglõstuâjjraʹvvjõs) da virus pâššnemvueiʹtlvažvuõđid aarǥâst uuʹcceeʹj   (kooččâmhygienia, muâđsueʹjid). 
  • Narooʹde tillʼlõvvum veeidas rääʹjtõõzz vueiʹtte leeʹd mââimõs-sâjjsan  tåimman vuâđđtõllum epidemia  tuõđâs leävvnummuž vaarr cõggmõššân. 

Epidemia vuâđđtääʹzzest pâjjne ceâlai narood hygieniaraʹvvjõõzz, pääikla da vouddla veʹrǧǧtååim (pâššnummši vuâđđmääinai tobddmõš, teʹsttättmõš da pâššnemǩeäinai pueʹtǩǩummuš) de aunnsaž vaʹrrjõõttmõš epidemia vueiʹtlvõʹžže leävvnummša. Täi tåimai strateeglan tåimman, pâššnummuž vuäǯǯam tobddmõš, pâššnemǩeäinai kuõrrmõš da pueʹtǩǩummuš de väʹldded õnnu ođđ persontääʹss kuånstid pâššnummši cõggmõššân.   

Tâʹl ǥu pukin vääʹrrtååimain huõlǩâni meärk leävvnempoodd vaarast pâjjne, viâlttem lââʹsstååim liâ veiddsab da kõrrsab vouddla da väʹlddkååddla raʹvvjõõzz da rääʹjtõõzz de vaʹrrjõõttmõš håiddkapasiteeʹtt lââʹzztummša.
 
Tåimmjemplaan suåvtâʹlle seämma ääiʹj epidemia vuõssmõõzz poodd mâʹŋŋhååid da oʹđđestraajjmõõžžin. Raʹvvjõõzzi da rääʹjtemtååimai âânnmõš oudldâstt ceâlaivälddsaž aʹrvvõs, koʹst tuʹmmstõõǥǥid vieʹssee  epidemiolooǥǥlai, sosiaalʼlai da  täällšaallai vaikktõõzzi õhttvuõđ de õhttvuõđâst vuâđđvuõiggâdvuõđid. Väʹlddkååddlaž tååimai ceâlaikaart seuʹrrje sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria da valdiasuåvtõõzz  COVID-19-koordinaatioäʹrttel. Valdiasuåvtõõzz tääʹzzest taʹrǩǩâʹlle jeärben hybridistrategia tåimmjemvuõđ da vaikktâʹttʼteʹmvuõđ ceâlaivuõttân de vouddla tåimmjummuš oudldõõzzid.   

Lââʹzzteâđaid: strategiajååʹđteei Liisa-Maria Voipio-Pulkki, sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria,  ouddnõmm.sõõǥǥnõ[email protected], da jååđteei Mika Salminen, Tiõrvâsvuõtt- da pueʹrrjieʹllem stroiʹttel, ouddnõmm.sooǥǥnõ[email protected]

 

Haldâttâs kieđâvušâi toimâvuávám koronavirustile coggâm várás

 

Haldâttâs kieđâvušâi ráđádâllâmstis onne 3. čohčâmáánu toimâvuávám, mii tuáimá raavân hybridstrategia miäldásij avžuuttâsâi já raijiittâsâi olášutmân koronavirusepidemia vuossâmuu mudo maŋa. Ráđádâllâm maŋa statârääđi almosčuákkim adelij prinsiipmiärádâsâinis sosial- já tiervâsvuotâministeriö vääldi adeliđ toimâvuávám.

Toimâvuávám ulmen lii haldâttâs hybridstrategia miäldásávt estiđ virus levânem siärváduvâst, turviđ tiervâsvuotâhuolâttâs toimâmnaavcâid já suojâliđ eromâšávt riskâjuávhoid kullee ulmuid.
Toimâvuávámist epidemia tilevaldâlem juáhhoo sundeadeleijeeht kuulmâ muudon:

  • vuáđutääsi: västid tile koskâkeesi 2020. Njuámmumeh almoneh uccáá, päikkieennâmlij njuámumij uásus lii ucce.
  • jođálmemmuddo: kuávlulâš almoneijeevuotâ lii stuárudâhluokkaast >10-25/100 000/14 pirrâmpeivid. Páiháliih já kuávluliih njuámmumkuáluseh, moh láá iänááš kuorrâmnáál já pyecceeviäsutipšo táárbun puáhtá västidiđ eromâštoimâittáá.
  • levânemmuddo: njuámmumeh levâneh kuávlulávt tâi vijđásubbooht, stuárudâhluokkaast >18-50/100 000/14 pirrâmpeivid. Njuámmumij piäiválâš levânemliähtu lii paijeel 10%. Vuálá peeli njuámmumkäldein láá kuorrâmnáál, pyecceeviäsutipšo já piähtutipšo tárbu stuárru korrâsávt.

Sehe kuávlulii já väldikodálii epidemiologisii tile šlajâttâllâm vuáđuduvá ubâlâšárvuštâlmân, mast ávhástellih kvantitativlijd já kvalitativlijd kriterijd sehe väldih huámášumán nubástusâi kuávlu, liävtu já kuávlu aalmugráhtus.
Vâi njuámmujmij levânem puáhtá estiđ pehtilávt, hybridstrategia miäldásijd tooimâid kalga čuosâttiđ toi epidemiologisij já talhâstieđâlij ulmemiäldásâšvuođâ vuáđuld. 

  • Iiskâ, kuorâ, sierrii já tipšo -prinsiip tooimah čyeccih vuossâmuštáá epidum njuámmum finnim ulmuid já painâšum aldakontaktáid. Ulmen lii potkiđ njuámmumkuálusijd já estiđ virus levânem vijđásubbooht aalmug siste. 
  • Čuosâttum avžuuttâsâi já raijiittâsâi čuosâttâhhân láá sajeh, tábáhtusah já tooimah, main virus levânem riiskâid puáhtá agâstâlân keččâđ leđe alanâm. Raijiittâsah láá iänááš páiháliih tâi kuávluliih. Raijiittâsah kalgeh talle-uv leđe velttimettumeh já olmâ koskâvuođâst riiskâi iähtun. 
  • Oles almugân čyeccee avžuuttâsah láá almolávt kontaktij kepideijeeh (fyysisii kooskâ toollâm, káiduspargoavžuuttâs) já virus njuámmummáhđulâšvuođâi aargâst kepideijeeh (kuorssâmhygienia, muátusyejeh). 
  • Almugân čyeccee vijđes raijiittâsah pyehtih leđe agâstâllum majemuuh tooimah epidemia tuođâlii levânem aštuu estim várás. 

Epidemia vuáđutääsist tiädutteh oles aalmug hygienia-avžuuttâsâid, páihálijd já kuávlulijd esivälditooimâid (njuámmumij vuáđusuujâi tubdâm, iskâm já njuámmumkuálusij potkim) sehe materiaallii rahttâttâm epidemia máhđulii leevvânmân. Tai tooimâi strategilii ulmen lii toollâđ Suomâ puátteevuođâst-uv vuáđutääsist, mast epidemia ij leevvân. 

Ko jođálmemmuddo áštá, kalga lasseen pehtilistiđ njuámmumtavdâlahâasâttem miäldásijd tooimâid, njuámmum finnim ulmui tubdâm, njuámmumkuálusijd kuorrâm já potkim sehe väldiđ anon uđđâ ohtâgâstääsi vuovijd njuámmumij estim várás.

Jis levânemmudo aštuu meerhah lasaneh puoh váruttemtooimâin huolâhánnáá, velttimettum lasetooimah láá vijđásub já čovgâdub kuávluliih já väldikodáliih avžuuttâsah já raijiittâsah sehe rahttâttâm tipšokapasiteet lasseetmân. 
Toimâvuávám heiviittuvvoo siämmáá ääigi epidemia vuossâmuu mudo monnjâtipšomáin já uđđâsisträhtimáin. Avžuuttâsâi já raijiittemtooimâi kevttim váátá ubâlâš árvuštâllâm, mast miärádâsâid suogârdellih epidemiologisij, sosiaallij já ekonoomlij vaiguttâsâi tááhust sehe vuáđuvuoigâdvuođâi iähtun. 
Väldikodálii tooimâi ubâlâškove čuávuh sosial- já tiervâsvuotâministeriö já statârääđi COVID-19-koordinistemjuávkku. Statârääđi tääsist tarkkuustâleh eromâšávt hybridstrategia toimâm já vaigutteijeevuođâ sehe kuávlulii tooimâ iävtuid.

Lasetiäđuh: strategiahovdâ Liisa-Maria Voipio-Pulkki, sosial- já tiervâsvuotâministeriö, ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi, já jođetteijee Mika Salminen, Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs, ovdânommâ.suhânommâ@thl.fi