Skip to content
Media
Valtioneuvoston kanslia frontpage

Válmmašvuođalágas meroštallon doaibmavuoigatvuođaid geavaheamis luhppojuvvo – spiehkastatdilli nohká maŋŋebárgga geassemánu 16. beaivve

Stáhtaráđi kansliija
Julkaisuajankohta 15.6.2020 14.12 | Julkaistu suomeksi 16.6.2020 klo 15.58
Dieđáhus 421/2020
oikeusministeri Anna-Maja Henriksson ja pääministeri Sanna Marin

Ráđđehus árvvoštalai vuossárgga geassemánu 15. beaivve oažžun dili govvádusa vuođul, ahte koronavirusepidemiija sáhttá hálddašit eiseválddiid njuolggadusvuloš doaibmavuoigatvuođaiguin. Stáhtaráđđi attii otne oktasaščoahkkimisttis válmmašvuođalága doaibmavuoigatvuođaid geavaheami gomihanásahusaid ja gávnnahii, ahte riikkas ii šat leat válmmašvuođalága 3 §:s oaivvilduvvon spiehkastatdilli. Gomihanásahusat ja spiehkastatdili nohkan bohtet fápmui ihttin maŋŋebárgga geassemánu 16. beaivve.

Riikkaidgaskasaččat geahčadettiin Suopma lea lihkostuvvan covid-19-epidemiija eastadeamis bures. Gávnnahuvvon dávdadáhpáhusaid ja jápmán olbmuid mearri lea veahkadatmeari ektui bisson vuollegabbon go máŋggain Suoma veardásašriikkain. Ásahuvvon ráddjendoaimmaiguin ja addojuvvon ávžžuhusaiguin lea lihkostuvvon beaktilit caggat epidemiija ovdáneami ja suddjet riskajoavkkuid.

Spiehkastatdili nohkan ii oaivvil dan, ahte dilli ja epidemiija ođđasit leavvama áitta livččii meattá. Mearrádusa mearkkašupmi lea das, ahte válmmašvuođalága doaibmavuoigatvuođat eai šat heivehuvvo.

Ráđđehus gávnnahii, ahte dávdadilli ja namalassii sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa ja beaktodivššu kapasitehta seamma go veahkadaga suddjen eai šat dán epidemiologalaš dilis dárbbaš doarjjan doaimmaid, mat dahkkojuvvojit válmmašvuođalága doaibmavuoigatvuođaiguin.

Maiddái dásseválddi presideanta ja oaiveministtar leaba ovttasdoaibmamiin ságastallan válmmašvuođalága heiveheami loahpaheamis.

Ráđđehusa hybridistrategiija mielde heivehuvvojit ain eará lágaid, namalassii njoammudávdalága, muhto maiddái ovdamearkka dihte rádjegozáhuslága, doaibmavuoigatvuođat ja eará normáladiliid láhkaásaheami doaibmavuoigatvuođat. Lassin dilli hálddašuvvo eiseválddiid addin mearrádusaiguin, rávvagiiguin ja ávžžuhusaiguin.

Ráđđehus lea ovdalis meroštallan doaibmanvugiid válmmašvuođalága heiveheapmái laktáseaddji njoammudávdalága sihke dearvvasvuođafuolahuslága ja sosiálafuolahuslága vejolaš nuppástusdárbbuid válmmaštallamis nu, ahte evttohusaid sáhttá buktit ráđđehussii mearridanláhkai borgemánus.

Lassin ráđđehus lea juo ovdalis mearridan addit evttohusaid válmmašvuođalága vuođul addojuvvon doaibmavuoigatvuođaid sirdimis ja dárkkálmahttimis dálkkasfuolahusa sihke oahpahusa ja skuvlema normáladiliid láhkaásaheapmái.

Jos dilli dan vealttakeahttá gáibida epidemiija ođđasit leavvama dahje eará siva geažil ja áššái guoski čavga eavttut ollašuvvet, válmmašvuođalágas meroštallon doaibmavuoigatvuođaid lea vejolaš váldit ođđasit atnui.

Válmmašvuođalága vuođul fámus orron ásahusat gomihuvvojedje

Stáhtaráđđi attii geassemánu 15. beaivve gomihanásahusa válmmašvuođalága 86, 88, 93 ja 94 §:s mearriduvvon doaibmavuoigatvuođaid geavaheami joatkin- ja heivehanásahusain sihke gomihii válmmašvuođalága 87 §:s mearriduvvon doaibmavuoigatvuođa geavaheami joatkinásahusa. Ásahusat ledje oaivvilduvvon leat fámus 30.6.2020 rádjai, dál dat gomihuvvojit 16.6.2020.

Válmmašvuođalága 86 §:s mearriduvvo sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa doaibmaovttadagaid doaimma birra, 87 §:s eará dearvvasvuođafuolahusa jođiheamis (ovdamearkka dihte dálkkasfabrihka, dálkkasgrossagávppi, apotehkagávpedoaimma rievdadeapmi) ja 88 §:s sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusain sihke dearvvasvuođasuodjalusas (gielddaid vuoigatvuođas luohpat dihto geatnegasvuođain). 93 §:s mearriduvvo bálvalusgaskavuođa eavttuin spiehkasteamis (vuoiŋŋastanáiggit, badjeláiggebarggut ja jahkeluomut) ja 94 §:s eretcealkinvuoigatvuođa ráddjemis.

Lassin válmmašvuođalága vuođul leat addojuvvon sosiála- ja dearvvasvuođaministeriija mearrádusat. Ásahusaid gomiheami mielde maiddái daid vuođul addojuvvon mearrádusaid fámusorrun nohká.

Spiehkastatdilli lei fámus golbma mánotbaji

Go dásseválddi presideanta ja stáhtaráđđi lei gieđahallan válmmaštalli láhkai spiehkastatdili ja daid vuođustusaid, stáhtaráđi oktasaščoahkkin gávnnahii njukčamánu 16. beaivve, ahte riikkas lea koronavirusdili geažil spiehkastatdilli.  

Válmmašvuođalága doaibmavuoigatvuođat, mat covid-19-pandemiijas leat váldon atnui, leat vuođđuduvvan dan árvvoštallamii, ahte doaibmavuoigatvuođat leat vealtameahttumat veahkadaga suddjema dihte hui viidát leavvan njoammudávdda čuovvumušain sihke dorvvastandihte vuođđovuoigatvuođaid ja olmmošvuoigatvuođaid ollašuvvama spiehkastatdilis. Ulbmilin lea leamaš namalassii sihkkarastit sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa ja beaktodivššu kapasitehta kriisadilis.

Koronaviruspandemiija lea hálddašuvvon stuorra osiin njoammudávdalága vuođul, stáhtaráđi ávžžuhuslundosaš ráddjendoaimmaiguin sihke rievdademiin máŋggaid lágaid, ásahusaid ja mearrádusaid. Válmmašvuođalágas meroštallon doaibmavuoigatvuođaide leamašan goit maiddái vealtameahttun dorvvastit.

Ráđđehus lea geassemánu 5. beaivve rádjai addán 14 válmmašvuođalágas meroštallon doaibmavuoigatvuođaid atnuiváldin- ja joatkinásahusa. Válmmašvuođalága doaibmavuoigatvuođat leat guoskan árrabajásgeassima, vuođđooahpahusa, logahagaid, ámmátlaš oahppolágádusaid, allaskuvllaid ja friija čuvgehusbarggu, sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa hálddahussuorggi, bargoeallima sihke Uusimaa lihkadeami ráddjema.

Spiehkastatdili áigge ásahuvvui maiddái láhka idjadan- ja  biebmodoaimma birra addojuvvon lága gaskaboddosaš rievdadeamis (153/2020), mainna restoráŋŋat ja eará biebmofitnodagat dihto spiehkastagaiguin giddejuvvojedje guovtti mánotbadjái 30.3.2020 rájes. Ráđđehus attii áššái guoski ođđa evttohusa njoammudávdalága gaskaboddosaš rievdadeamis, mainna biebmofitnodatdoaibma gaskaboddosaččat ráddjejuvvo 31.10.2020 rádjai. Dát láhkaásaheapmi lea ain fámus, vaikko spiehkastatdilli nohká.

Stáhtaráđđi lea dahkan maiddái rádjegozáhuslága vuođul sullii mánotbaji gaskkaid 17.3.2020 rájes mearrádusaid rádjebearráigeahču gaskaboddosaš máhcaheamis sisrájáide ja seammás maiddái mearrádusaid olgorádjejohtolaga ráddjemis koronavirusa dagahan covid-19-njoammudávdaepidemiijas Suoma siskkáldas dorvvolašvuhtii čuohcci duođalaš áitaga geažil. Maŋimuš mearrádusaid stáhtaráđđi dagai 12.6.2020, ja dat leat fámus 14.7.2020 rádjai.

Iešguđetlágan ávžžuhusat ja rávvagat leat addojuvvon máŋggat earet eará ahkeolbmuide ja eará riskajoavkkuide, čoahkkananráddjehusain, álbmotdilálašvuođain, nuoraid- ja riekkesdoaibmasajiin, áiggeádjebáikkiin, valástallangilvvuin ja -luohkáin, girjerájuin luoikkaheamis, almmolaš doaibmasajiin, gáiddusbarggus, biebmofitnodatdoaimmas, bargomátkejohtolagas, galledemiin dikšunlágádusain ja buohcceviesuin ja asttuáigge mátkkošteamis iežas riikkas ja olgoriikkaide.

Lassediehtu: vuollestáhtačálli Timo Lankinen, t. 0295 160 300, ja láhkaásahanráđđi Sanna Helopuro, t. 0295 160 170, stáhtaráđi kansliija

Kiärgusvuotâlaavâ miäldásij toimâvaaldij kiävtust luoppih – spiekâstâhtile jaska majebaargâ kesimáánu 16. peeivi

Haldâttâs árvuštâlâi vuossaargâ kesimáánu 15. peeivi finnim tilekove vuáđuld, ete koronavirusepidemia puáhtá haldâšiđ virgeomâhái njuolgâdusmiäldásij toimâvaldijguin. Staatârääđi adelij onne almosčuákkimistis kiärgusvuotâlaavâ toimâvaaldij kiävtu komettemasâttâsâid já pahudij, ete staatâst ij innig lah kiärgusvuotâlaavâ 3 §:st uáivildum spiekâstâhtile. Komettemasâttâsah já spiekâstâhtile joskâm šaddeh vuáimán itten majebaargâ kesimáánu 16. peeivi.

Ko kiäččá aalmugijkoskâsávt, te Suomâ lii luhostum covid-19-epidemia estimist pyereest. Pahudum tavdâtábáhtusâi já jáámmám ulmui meeri lii aalmugmere háárán pissoom vyelebin ko maaŋgâin Suomâ viärdásâšstaatâin. Asâttum raijimtoimâiguin já adelum avžuuttâsâiguin láá luhostum pehtilávt estiđ epidemia ovdánem já suoijiđ riskâjuávhuid.

Spiekâstâhtile joskâm ij meerhâš tom, ete tile já epidemia uđđâsist levânem uhke ličij lappâd. Miärádâs merhâšume lii tast, ete kiärgusvuotâlaavâ toimâvääldi iä innig heivit.

Haldâttâs pahudij, ete tavdâtile já eromâšávt sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs pijssám já piähtutipšom kapasiteet siämmáánáál ko aalmug suoijim iä innig taan epidemiologâlii tiileest taarbâš toorjân kiärgusvuotâlaavâ toimâvaaldijn toohâmnáál tooimâid.

Meid täsivääldi president já uáiviminister láá ohtsâštooimâst savâstâllâm kiärgusvuotâlaavâ heiviittem joskâmist.

Haldâttâs hybridistrategia miäldásávt heiviitteh ain eres laavâi, eromâšávt njuámmootavdâlaavâ, mutâ meid ovdâmerkkân räjikocceemlaavâ, toimâvaaldijd já eres normaaltile lahâasâttem toimâvaaldijd. Toos lasseen tile haldâšeh virgeomâhái adelem miärádâsâiguin, ravvuiguin já avžuuttâsâiguin.

Haldâttâs lii ovdiist linjim kiärgusvuotâlaavâ heiviitmân lohtâseijee njuámmootavdâlaavâ sehe máhđulijn tiervâsvuođâhuolâttâslaavâ já sosiaalhuolâttâslaavâ nubástustáárbui valmâštâlmist tienuuvt, ete iävtuttâsâid pyehtih pyehtiđ haldâttâs meridemnáál porgemáánust.

Toos lasseen haldâttâs lii jo ovdiist meridâm adeliđ iävtuttâsâid kiärgusvuotâlaavâ vuáđuld adelum toimâvaaldij sirdemist já tärkkilistmist talhâshuolâttâs sehe máttááttâs já škovlim normaaltile lahâaasâtmân.

Jis tile tom veltihánnáá váátá epidemia uđđâsist levânem tâi eres suujâ tiet já áášán kyeskee čovgâ iävtuh olášuveh te kiärgusvuotâlaavâ miäldásijd toimâvaaldijd lii máhđulâš väldiđ uđđâsist anon.

Kiärgusvuotâlaavâ vuáđuld vyeimist orroo asâttâsâid komettii

Staatârääđi adelij kesimáánu 15. peeivi komettemasâttâs kiärgusvuotâlaavâ 86, 88, 93 já 94 §:st asâttum toimâvaaldij kiävtu juátkim- já heiviittemasâttâsâin sehe komettij kiärgusvuotâlaavâ 87 §:st asâttum toimâvääldi kiävtu juátkimasâttâs. Asâttâsah lijjii uáivildum orroođ vyeimist 30.6.2020 räi, tääl toh komettuvvojeh 16.6.2020.

Kiärgusvuotâlaavâ 86 §:st asâttuvvoo sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs toimâohtâduvâi tooimâst, 87 §:st eres tiervâsvuođâhuolâttâs stivriimist (ovdâmerkkân talhâsfabrik, talhâstukkukäävpi, apteekkäävpi tooimâ nubásmittem) já 88 §:st sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin sehe tiervâsvuođâsuoijâlmist (kieldâi vuoigâdvuođâst luoppâđ tiätu kenigâsvuođâin). 93 §:st asâttuvvoo palvâlemkoskâvuođâ iävtuin spiekâstmist (vuoiŋâstemääigih, paijeelpargoh já iheluámuh) já 94 §:st luovâscelkkimvuoigâdvuođâ raijiimist.

Toos lasseen kiärgusvuotâlaavâ vuáđuld láá adelâm sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö miärádâsâid. Asâttâsâi komettem mield meid toi vuáđuld adelum miärádâsâi vyeimistorroom nohá.

Spiekâstâhtile lâi vyeimist kulmâ mánuppaje

Ko täsivääldi president já staatârääđi kieđâvušâi valmâštâllâmnáál spiekâstâhtile já toi vuáđđusijd, te staatârääđi almosčuákkim pahudij njuhčâmáánu 16. peeivi, ete staatâst lii koronavirustile keežild spiekâstâhtile.  

Kiärgusvuotâlaavâ toimâvääldih, moh láá covid-19-pandemiast valdum anon, láá vuáđudum ton árvuštâlmân, ete toimâvääldih láá velttidmettumeh vâi pasteh suoijiđ aalmug uáli vijđáht levânâm njuámmootaavdâ čuávumušâin sehe turviđ vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášume spiekâstâhtiileest. Ulmen lii lamaš eromâšávt visásmittiđ sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs pijssám já piähtutipšom kapasiteet kriisâtiileest.

Koronaviruspandemia láá haldâšâm iänááš njuámmootavdâlaavâ vuáđuld, staatârääđi avžuuttâsluándulij raijiittâstoimâiguin sehe nubásmitmáin maaŋgâid laavâid, asâttâsâid já miärádâsâid. Lii kuittâg lamaš meid velttidmettum turvâstiđ kiärgusvuotâlaavâ miäldásijd toimâvaldijd.

Haldâttâs lii kesimáánu 5. peeivi räi adelâm 14 kiärgusvuotâlaavâ miäldásii toimâvaaldij kiävtunväldim- já juátkimasâttâssâd. Kiärgusvuotâlaavâ toimâvääldih láá kuoskâm arâšoddâdmân, vuáđumáttááttâsân, luvâttuvváid, áámmátlâš oppâlájádâssáid, ollâškovláid já ávus čuovviittâspaargon, sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs haldâttâhsuárgán, pargoelimân sehe Uusimaa jotteem raijiimân.

Spiekâstâhtile ääigi asâttui meid laahâ ijâstâllâm- já piemmâmtooimâst adelum laavâ koskâpuddâsii nubásmitmist (153/2020), moin raavâdviäsuid já eres piemmâmfinnoduvâid tiätuspiekâstâsâiguin steŋgii kyevti mánuppajan 30.3.2020 rääjist. Haldâttâs adelij áášán kyeskee uđđâ iävtuttâs njuámmootavdâlaavâ koskâpuddâsii nubásmitmist, moin piemmâmfinnoduvâi toimâ koskâpuddâsávt räijejuvvoo 31.10.2020 räi. Taat lahâasâttem lii ain vyeimist, veikâ spiekâstâhtile jaska.

Staatârääđi lii toohâm meid räjikocceemlaavâ vuáđuld suulân mánuppaje kooskâi 17.3.2020 rääjist miärádâsâid räjikocceem koskâpuddâsii maacâtmist sisraajijd já siämmást meid miärádâsâid olgoräjijotoluv raijiimist koronavirus tovâttem covid-19-njuámmootavdâepidemiast Suomâ siskáldâs torvolâšvuotân čyeccee tuođâlii uhke keežild. Majemuid miärádâsâid staatârääđi toovâi 12.6.2020, já toh láá vyeimist 14.7.2020 räi.

Sierâlágán avžuuttâsâid já ravvuid láá adelâm maaŋgâid, eereeb iärrás elilâm ulmuid já eres riskâjuávhoid, čokkânemraijiittâsâin, aalmugtilálâšvuođâin, nuorâi- já kerhotiilijn, puđâldemsoojijn, valastâllâmkištoin já rááiđuin, kirjeráájuin luoihâtmist, almolijn tiilijn, káiduspargoost, piemmâmfinnoduvâi tooimâst, pargomätkijotoluvâst, tipšolájádâsâin já pyecceeviäsuin kollimijn já astoääigi maađhâšmist päikkienâmist já olgoenâmáid.

Lasetiäđuh: vyelistaatâčällee Timo Lankinen, p. 0295 160 300, já lahâasâttemneuvos Sanna Helopuro, p. 0295 160 170, staatârääđi kanslia

Vaalmâšvuõttlääʹjj meâldlai tuåimmväʹlddõõzzi ââʹnnmest ǩeässâʹtte – pannvueʹjj poʹtte mââibaarǥ 16. ǩieʹssmannu

Halltõs arvvlââtt vuõssaarǥ 15. ǩieʹssmannu vuäǯǯmes äʹššǩičldõõǥǥ vuâđain, štõ koronavirusepidemia lij vaaldšummšest veʹrǧǧniiʹǩǩi meärrõsmeâldlai tuåimmväʹlddõõzzin. Valdiasuåvtõs uuʹdi täʹbbe takaisåbbrest vaalmâšvuõttlääʹjj tuåimmväʹlddõõzzin ââʹnnem kååʹmtemšiõttõõzzid da tuõđi, štõ jânnmest jiâ teänab leäkku vaalmâšvuõttlääʹjj 3§: z õõlǥtum pannvueʹjj. Kååʹmtemšiõttõõzz da pannvueʹjji puuttmõš puäʹtte viõʹǩǩe jâđđa mââibaarǥ 16. ǩieʹssmannu.

Meeraikõskksen ǩiiččeen Lääʹddjânnam lij oʹnstõõvvâm covid-19- epidemia vuâsttatuâsttmõõžžâst puârast. Tuõđstõttum kõppõõvvji da jäämmam meäʹr liâ  narodmieʹri vuâstta põõššâm vueʹllǥubun ǥu määŋgin Lääʹddjânnma veʹrddeemjânnmin. Šiõttõttum rääʹjtõstuåimain da uʹvddum raʹvvjõõzzin lij oʹnstum viõkksõssân miâlǥeed epidemia ouddnummuš da sueʹjjeed friskk äʹrttlid.

Pannvueʹjji puuttmõš ij õõlǥat tõn, štõ äʹššǩičldõk da epidemia oʹđđest pueʹttem vaarr leʹčči rääjj. Tuʹmmstõõǥǥ miârkktõs lij tõʹst, štõ vaalmâšvuõttlääʹjj tuåimmväʹlddõõzzid jiâ teänab suåvtõõll.

Halltõs tuõđi, štõ kõppǩičldõk da jeäʹrben sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl riʹjttjemvuõtt da viõkkâshååid kapasiteeʹt seämma ǥu narod suõjjummuš jiâ teänab tän epidemioloogsõs äʹššǩičldõõǥǥâst taarbaš staanân vaalmâšvuõttlääʹjj tuåimmväʹlddõõzzin tueʹjjeem tuåimaid.

Tääʹssvääʹld presideʹntt da pââimõsminiʹstter liâ õhttsažtuåimmjummšest mainstam vaalmâšvuõttlääʹjj suåvtõõllmõõžž loopptummšest

Halltõõzz hybridistrategia meâldlen suåvtâʹlle ooudâs jeeʹres laaʹjji, jeärben pâššnemkõpplääʹjj, leša še ouddmiârkkan raajjvärddjemlääʹjj, tuåimmväʹlddõõzzid da jeeʹres takaivueʹjji lääʹǩǩšiõttummuš tuåimmväʹlddõõzzid. Lââʹssen äʹššǩičldõõǥǥ vaaldše veʹrǧǧniiʹǩǩi uʹvddem mieʹrrõõzzin, vuäʹpstõõzzin da siâssmõõžžin.

Halltõs lij ääiʹjben tuʹmmjam vaalmâšvuõttlääʹjj suåvvtummša kolljeei pâššnemkõpplääʹjj de vueiʹtlvõʹžžen tiõrvâsvuõttlââj da sosiaalhuõll-lääʹjj muuttâstaarbi valmštõõllmest nuʹtt, štõ eʹtǩǩõõzzid vueiʹtte puʹhtted halltõõzz  tuʹmmstõkkân påʹrǧǧmannust.

Lââʹssen halltõs lij juʹn ääiʹjab tuʹmmjam uʹvdded eʹtǩǩõõzzid vaalmâšvuõttlääʹjj nuäʹjest uʹvddum  tuåimmväʹlddõõzz seʹrddmest da taʹrǩǩummšest taalkâshuõl de mättʼtõõzz da škooultõõzz takaivueʹjji lääʹǩǩšiõttummša.

Ǩičldõõǥǥ tõn veäʹltteǩâni õõlǥteʹmmen epidemia oʹđđest pueʹttem leʹbe jeeʹres määin diõtt da ääʹšš kuõskki čouggsi oudldõõzzi teâuddjummšest vaalmâšvuõttlääʹjj meâldla tuåimmväʹlddõõzz lij vueiʹtlvaž väʹldded oʹđđest õnnu.   

Vaalmâšvuõttlääʹjj nuäʹjest viõǥǥâst åårrai šiõttõõzzid kååʹmte

Valdiasuåvtõs uuʹdi 15. ǩieʹssmannu  kååʹmtemšiõttõõzz vaalmâšvuõttlääʹjj 86, 88, 93, da 94 §:sin šiõttuum tuåimmväʹlddõõzzi ââʹnnem juäʹtǩǩem- da suåvvtõõllmõš- šiõttõõzzin de kååʹmti vaalmâšvuõttlääʹjj 87§:est šiõttuum tuåimmväʹlddõõzz ââʹnnem juäʹtǩǩemšiõttõõzz. Šiõttõõzz leäi õõlǥtum åårrad viõǥǥâst 30.6.2020 räjja, ââʹn tõk kååʹmtâʹvve 16.6.2020

Vaalmâšvuõttlääʹjj 86 §:est šiõttee sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl tuåimmjemõhttõõǥǥi tuåimmjummšest 87§:est jeeʹres tiõrvâsvuõtthuõl ohjjummšest ( ouddmiârkkân taalkâsfabriikk, taalkâstukk- kaaup,apteekki tuåimmjummuš muʹttmest) da 88 §:est sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin de tiõrvâsvuõttsuõjjummšest ( kooʹddi vuõiggâdvuõđâst čåuddõõttâd måttmin õõlǥtõõzzin.)93 §:est šiõttee kääzzkõskõskkvuõđi määinain rätkkjummšest( vuâŋŋampoodd, pâʹjjeltueʹjjeemtuâjj da eeʹjj pååđvuõđ) da 94 §:est tuâjast pååđaisärnnam rääʹjtummšest.

Lââʹssen vaalmâšvuõttlääʹjj nuäʹjest liâ uʹvddum sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria tuʹmmstõõǥǥ. Šiõttõõzz kååʹmtummuš mieʹtt še tõi nuäʹjest uʹvddum tuʹmmstõõǥǥi viõǥǥâst åårmõš poott.

Pannvueʹjj leʹjje viõǥǥâst kolmm mannu

Tääʹssvääʹld presideeʹnt da valdiasuåvtõõzz ǩiõttʼtõõllmen valmštõõlljen pannvueʹjjid da tõi vuâđaid valdiasuåvtõõzz takaisååbbar tuõđi 16. pâʹzzlâšttam- mannu, štõ jânnmest åårrai koronavirusvueʹjj  diõtt pannvueʹjj.

Vaalmâšvuõttlääʹjj tuåimmväʹlddõõzz, kook covid-19- pandeemest liâ valddum õnnu, liâ vuâđđõõvvâm tõn aʹrvvõʹsse, štõ tuåimmväʹlddõõzz liâ  vääžnai narod suõjjummšen samai veeidas leävvnam pâššnemkõõv seuʹrrjõõzzin de staanâd vuâđđvuõiggâdvuõđi da ooumažvuõiggâdvuõđi teâddjummuš pannvueʹjjest. Täävtõssân lij leämmaš jeäʹrben praavâd sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl riʹjttjemvuõtt da viõkkâshååid kapasiteeʹt kriisvueʹjjest.

Koronavirusepidemia lij vaaldšum šuurmõs vueʹzzin pâššnemkõpplääʹjj nuäʹjin, valdiasuåvtõõzz siâssâm rääʹjtõstuåimain de muuʹtteeʹl määŋgaid laaʹjjid, šiõttõõzzid ja tuʹmmstõõǥǥid. Vaalmâšvuõttlääʹjj meâldlaid tuåimmväʹlddõõzzid lij še kuuitâǥ leämmaš vääžnai staanâd.

Halltõs lij 5. ǩieʹssmannu mâânast ouddam 14 vaalmâšvuõttlääʹjj meâldlaid tuåimmväʹlddõõzzi õnnu väʹlddem- da juäʹtǩǩemšiõttõõzzid. Vaalmâšvuõttlääʹjj tuåimmväʹlddõõzz liâ kuõskkâm ouddpeâmmam, vuâđđmättʼtõõzz, lookkâmškooul, ämmatlaid mättstroiʹttlid, õllškooulid da pååđ čuõvtemtuâj, sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl vaaldšemsueʹrj, tuâjj- jieʹllem de Uudenmaa liikkeem rääʹjtõõzzid.

Pannvueʹjji poodd šiõttee še lääʹǩǩ aazztõs- da restraanti tuåimmjummšest uʹvddum lääʹjj vuänõsäiggsast muʹttmest (153/2020), koin restraant da jeeʹres poorrâmpääiʹǩ måttmin rääʹjtõõzzin ǩiddee kueʹhtten määnpââʹjen 30.3.2020 ääʹljeen. Halltõs uuʹdi ääʹšš kuõskki ođđ eʹtǩǩõõzz pâššnemkõpplääʹjj vuänõsäiggsast muʹttmest, koin restraanti tuåimmjummuž vuänõsäiggsen rääʹjte 31.10.2020 räjja. Tät lääʹǩǩšiõttummuš lij veâl viõǥǥâst, håʹt pannvueʹjj poʹtte.

Valdiasuåvtõs lij raajjâm še  raajjvärddjemlääʹjj nuäʹjin nuʹtt määnpââʹjj kõõskin 17.3.2020 ääʹljeen tuʹmmstõõǥǥid raajjvärddjem vuänõsäiggsast maaccteeʹmest siskkraajid da seämmast še tuʹmmstõõǥǥid ålggraajjtrafiikk rääʹjtõõzzâst koronavirus tueʹjjeem covid-19- pâššnemkõppepidemiast  Lääʹddjânnam siiʹsǩ staanvuõʹtte šõddi tuõđâs vaarr diõtt. Mââimõõzzid tuʹmmstõõǥǥid valdiasuåvtõs raaji 12.6.2020, da tõk liâ viõǥǥâst 14.7.2020 räjja.  

Jeeʹresnallšeʹm siâssmõõžž da vuäʹppõõzz liâ uʹvddum määŋgnallšeeʹm  jeäʹrben puärsmõõvvâm oummid da jeeʹres riskk äʹrttlid, noorõõttâmrääʹjtõõzzin, narodnoorõõttmõõžžin, nuõrroummi- da seäʹrvvpääiʹǩin,pååđääiʹjpaaiʹkin, liikkeemǩeâšttõõttmõõžžin da -riâddin, ǩeʹrjjpõõrtin laiʹnnʼjummšest, õõlmâs sõõʹjin, ougglest tueʹjjummšest, restaraanti tuåimmjummšest, tuâjjmäʹtǩǩtrafiiʹǩǩest, kueʹssjeʹmmen håiddstroiʹttlin  da puõccipõõrtin,da pååđpoodd mäʹtǩǩummšest dommjânnmest da ålggjânnma.

Lââʹssteâđaid: vueʹllvaldiapiisar Timo Lankinen, p. 0295 160 300, da lääʹjjšiõtteeineǩ Sanna Helopuro, p. 0295 160 170, valdiasuåvtõõzz kanslia