Hoppa till innehåll
Statsrådet och ministerierna Media

Árrabajásgeassimii, skuvllaide, oahppolágádusaide ja allaskuvllaide áigeguovdilaston ávžžuhusat koronavirusa caggama várás

Opetus- ja kulttuuriministeriö 4.8.2020 17.30 | Julkaistu suomeksi 6.8.2020 klo 12.45
Dieđáhus

Oahpahus- ja kulturministeriija ja Dearvvašvuođa ja buresbirgejumi lágádus leat áigeguovdilastán skuvlema ordnejeddjiide ja oahppolágádusaide iežaset addin rávvema, mii laktása koronaepidemiijai. Boahttevuođasge deháleamos lea caggat dávdda njoammuma, atnit ávvira buori hygieniijas, garvit dárbbašmeahttun lagaskontávttaid sihke ordnet sajiid saddjábut go dábálaččat. Ávžžuhusa čuovvumiin unniduvvo koronavirusa leavvan- ja njoammunriska.

Oahpahus- ja kulturministeriija ja Dearvvašvuođa ja buresbirgejumi lágádus leat áigeguovdilastán ávžžuhusaid, maid doahttalemiin lagasoahpahusas ja árrabajásgeassimis sáhttet unniduvvot vejolaš koronavirusnjoammumat ja ráddjejuvvot suojeheapmin šaddamat. Ávžžuhusat leat doarjjan, go báikkálaččat ohccojuvvojit buoremus vuogit ordnet skuvlema árrabajásgeassima várás dorvvolaččat ja njuovžilit.  

Árrabajásgeassimii, vuođđoskuvlii ja oahppolágádusaide máhccojuvvo lagasvahkuid áigge. Vaikko koronavirusdilli lea bisson Suomas geasi áigge ráfálažžan, ávžžuhusaid doahttaleapmi lea dehálaš earenoamážit guovlluin, gos njoammumat leat maŋemus áiggiid dihtton. Lea dehálaš, ahte árrabajásgeassimis, skuvllain ja oahppolágádusain ráhkkanuvvo maid dasa, ahte epidemiijadilli sáhttá earáhuvvat. Sosiála- ja dearvvašvuohtaministeriija čuovvu koroepidemiijadili gárggiideami.
Ii sáhte oassálastit go leat dávdamearkkat ja eará čoggosat ávžžuhusain

Árrabajásgeassimii, skuvlii dehe bargosadjái ii dás duohko sáhte boahtit go leat

vuoigŋaninfekšuvnna dávdamearkkat ovdal go vejolaš koronavirusnjoammun lea caggojuvvon eret deasttaiguin. Ávžžuhusain deattuhuvvo buorre giehta- ja gossanhygieniija sihke beavttálanuhtton čorgen.  

Sajiid gánnáha ordnet dábálačča lupmoseappot ja garvit dehe unnidit dárbbašmeahttun fysihkalaš lagaskontávttaid. Árrabajásgeassin galggalii ordnejuvvot vejolašvuođaid mielde nu, ahte joavkkut eai seaguhuvvo dehe ovttastahttojuvvo. Maiddái árrabajásgeassima bargit galggale doaibmat seamma mánnájoavkkuin. Smávvaskuvllain oahpahusjoavkkut galggale dollojuvvot sierra skuvlabeaivvi áigge. Badjeskuvllas ja válljenávdnasiin oahpahusjoavku sáhttá molsahuvvat, juos oahpahus ii sáhtále muđuid ollašuhttojuvvot. Logahaga ja ámmátskuvlemis, allaskuvllaid sihke friddja čuvgehusbarggu lagasoahpahusas livččii buorre čuovvut 1–2  mettara dorvogaskkaid.  

Logahatskuvlema ja ámmátskuvlema ordnejeaddjit sihke allaskuvllat sáhttet mearridit soddjilit oahpahusa vuogálaš ja dorvvolaš ollašuhttinvugiin ja ortnegiin. Juos oahpahus ordnejuvvo stuora oassálastijovkui, lea ávžžuhahtti atnit ávkin gáiddusoktavuođaid.
Doaimma ritmademiin ja ceahkkálastimiin viggojuvvo dasa, ahte seamma sajis leat olbmot nu unnán go vejolaš. Maiddái bargiid čoahkkaneamit galggale garvojuvvot ja ovdamearkka dihte oahpaheddjiid čoakkámat ordnejuvvojit vuosttaš sajis gáiddusoktavuođaiguin. Stuora oktasaš dilálašvuođat eai ávžžuhuvvo ordnejuvvot. Boradeapmi ordnejuvvolii iežas luohkáin dehe joavkkuin. Guorosnaga sajit, mat heivejit oahpahussii, sáhttet dárbbu mielde váldojuvvot oahpahusatnui.

Skuvlla dehe árrabajásgeassima álggaheadji mánáin ja sin fuolaheddjiin lea vejolašvuohta oahpásnuvvat ovddalgihtii doibmii, go fal saddjáivuođas ja hygieniijas fuolahuvvo. Dehálaš stohkosa oažžu buktit mielde ja doalvut ruoktot go beaivi nohká.

Juos árrabajásgeassimis, skuvllas dehe oahppolágádusas fuomášuvvo koronavirusnjoammun, vejolaš suojeheapmin šaddan olbmot galget gurrojuvvot ja bidjat karantenii 14 jándorii. Koronavirusanjoammuma ožžon olmmoš ferte leat eret unnimusat 14 jándora áigge dávdamearkkaid álgimis ja nu, ahte son lea leamaš unnimusat guokte jándora dávdamearkkaid haga.

Doarjagiiguin ja gaskaboddasaš láhkarievdadusaiguin dorjojuvvo oahpahusa oadjebas ordnen

Oahpahus- ja kulturministeriija juolludii geassemánus 84 miljovnna euro stáhtadoarjagiid, maiguin dássejuvvojit koronaepidemiijas boahtán spiehkastatdiliid váikkuhusat árrabajásgeassimis sihke ovda- ja vuođđooahpahusas. Stáhtadoarjagat logahatskuvlema ordnejeddjiide leat bárrásiin ohcama várás Oahpahusráđđehusas. Maiddái ámmátskuvlema dávisteaddji lassiruhtadeapmi lea ohcama várás. Lea dehálaš, ahte dárbbašlaš doarjjadoaimmat sáhttet álggahuvvot nu jođánit go vejolaš. Ná háliduvvo sihkkarastit, ahte koronaepidemiija ii guođe bissovaš luottaid mánáid ja nuoraid máhttimii ja buresbirgejupmái.  

Koronavirusdili vejolaš rievdadusaide lea ráhkkanuvvon maid gaskaboddasaš láhkarievdadusaiguin. Ulbmilin lea dahkat vejolažžan oahpahusa oadjebas ordnen.

Juos lagasoahpahus ii sáhte ordnejuvvot dorvvolaččat, vuođđooahpahusas sáhttá gaskaboddasaččat sirdásuvvot spiehkastatlaš oahpahusordnedemiide oahpahusa ordnejeaddji mearrádusain. Árvvoštallan lagasoahpahusa dorvvolašvuođas dahkkojuvvo ovttas guvllolaš njoammudávdaeiseválddiiguin mearrádusa mielde, mii addojuvvo njoammudávdalága vuođul. Lagasoahpahus ja gáiddusoahpahus sáhttá ovdamearkka dihte vurrolagaid bargojuvvot nu ahte joavkkut leat gáiddusoahpahusas vuorrovahkuid.  Spiehkastatlaš oahpahusortnegat eai guoskka 1–3 jahkeluohkáid ohppiid eaige sierra doarjjamearrádusa ožžon, guhkiduvvon oahppogeatnegasvuođa dehe ráhkkanahtti oahpahusa ohppiid. Ohppiin lea vuoigatvuohta skuvlaboradeapmái, oahppama ja skuvlavázzima doarjagii, oahppobagadallamii sihke oahppososiála ovdamuniide spiehkastatortnega áigge.

Ámmátlaš skuvlemis addojuvvon láhka lea rievdaduvvon gaskaboddasaččat čájáhusaid oasis. Juos dutkosa osiid gáibidan ámmátdáiddu ja máhtima čájáhus ii koronavirusepidemiijas boahtán sivaid dihte sáhte ollašuhttojuvvot eakti bargodiliin ja bargoproseassain, ámmátdáidu ja máhttin sáhttá čujuhuvvot nu ahte čađahuvvojit eará geavada barggut, mat dávistit nu bures go vejolaš eakti bargodiliide ja -proseassaide. Dasa lassin čájáhusas čujuhuvvon máhttin sáhttá dievasmahttojuvvot eará máhttima árvvoštallamiin dáláža soddjileappot.

Allaskuvllain stuđeanta sáhttá ilmmuhit iežas eretorrun vuosttaš lohkanjagi, juos son lea eastašuvvan álggaheamis oahpuidis eiseváldimearrádusa dihte, mii laktása epidemiijai, dehe eará vuđolaš ákka dihte, mii laktása epidemiijai. Juos oahput ádjánit allaskuvllaid epidemiija dihte dahkan oahpahusortnegiid dihte, váldojuvvo dat vuhtii mearridettiin oahppovuoigatvuođa joatkimis.

Vuođđooahpahusláhka lea rievdaduvvon gaskaboddasaččat jagi 2020 loahpa rádjái. Ámmátskuvlemis addojuvvon lága sihke universitehtalága ja ámmátallaskuvlalága nuppástusat leat vuoimmis  31.7.2021 rádjái.

Rávvagat ja ávdnasat
•    Dearvvašvuođa ja buresbirgejumi lágádusa ja oahpahus- ja kulturministeriija ávžžuhus oahpahusa ja árrabajásgeassima ordnejeddjiide koronavirusepidemiija áigge 4.8.2020 (PDF) (materiála suomagillii)
•    Dearvvašvuođa ja buresbirgejumi lágádusa ja oahpahus- ja kulturministeriija ávžžuhus njoammundustemis oahppolágádusaide ja allaskuvllaide koronavirusepidemiija áigge 4.8.2020 (PDF) (materiála suomagillii)

Oahpahusráđđehus lea čohkken doarjjamateriála oahpahusa ordnejeddjiide. Materiálas muitaluvvo ráhkkaneamis oahpahusordnemiid čakčalohkanbaji 2020 várás, oahpahusa ollašuhttimis, oahppama ja skuvlavázzima doarjagii, oahppifuolahussii, skuvlaboradeapmái, skuvlasáhtuide sihke skuvlla eará doibmii, masa koronavirusepidemiija sáhttá váikkuhit.
•    Oahpahusráđđehusa rávvagat ja doarjjamateriálat (materiála suomagillii)

Lassidieđut
njunušhoavda Eeva-Riitta Pirhonen (árrabajásgeassin, vuođđooahpahus, friddja čuvgehusbargu), t. 0295 330 258
njunušhoavda Mika Tammilehto (ámmátskuvlen, logahatskuvlen), t. 0295 330 308
njunušhoavda Tapio Kosunen (allaskuvlen), t. 0295 330 440

Koltansaame:

Ouddpiõmmu, škooulid, mättʼtõs- strooiʹtlid da pââibuž- škooulid peiʹvvuum raʹvvjõõzz koronavirus cõggmõššân


Mättʼtõs- da kulttuurministeria da Tiõrvâsvuõtt- da pueʹrrjieʹllem strooiʹtel liâ peiʹvvääm škooultõõzzi riâššjid da mättʼtõs- strooiʹtlid ǩeâđđa uʹvddum koronaepideema kollʼjeei  vuäʹppstõs. Juätkast lij še vääžnai cõggâd kõõvv pâššnummuš, huõllâd pueʹrr hygieniast, veäʹltted taarbteʹm pâlddkontaaktid de riâššâd paaiʹǩid takai veeidsubun. Raʹvvjõs jääʹǩǩteeʹl uuʹccee koronavirus liâvvnem- da pâššnemriisk.

Mättʼtõs- da kulttuurministeria da Tiõrvâsvuõtt- da pueʹrrjieʹllem strooiʹtel liâ peiʹvvääm raʹvvjõõzzid, koid jääʹǩǩteeʹl âʹlddmättʼtõõzzâst da ouddpeâmmast vueiʹtte uuʹcceed vueiʹtlvaid koronaviruspâššnummšid da rajjeed kõvštummšid. Raʹvvjõõzz tuåimmje staanân, ǥu pääiklen oʹcce pueʹrmõs naaʹlid riâššâd škooultõs da ouddpeâmmʼmõš staanân da soojjʼjen.

Ouddpiõmmu, vuâđđškooule da mättʼtõs- strooiʹtlid mäʹcce âʹlddneäʹttli poodd. Håʹt koronavirusvueʹǩǩ lij põõššâm Lääʹddjânnmest ǩieʹzz poodd juõmsân, raʹvvjõõzzi jääʹǩǩtummuš lij vääžnai jeärben vuuʹdin, koin pâššnummuž liâ mõõnni poodd leämmaš jeänab. Lij vääžnai, štõ ouddpeâmmast, škooulin da mättʼtõs- stroiʹttlin vaʹrrjâʹtte še tõõzz, štõ epidemiavueʹǩǩ vuäiʹt moʹttjed. Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria seuʹrrai koronavirusepidemiavueʹjj ouddnummuš.  

Kõvštõõvvâm ij vuässõõđ da jeeʹres noorrmõõžž raʹvvjõõzzin

Ouddpiõmmu, škooule leʹbe tuâjjpäikka  ij juätkast vuäǯǯ pueʹtted vuõiŋŋnjõsinfektia kõvštõõvvjen ouddâl ǥu vueiʹtlvaž koronaviruspâššnummuš lij taʹrǩǩuum meädda teeʹstin. Raʹvvjõõzzin käʹǧǧe pueʹrr ǩiõtt- da koossâmhygienia de  tääʹrǩab čiistõõttmõõžž.

Paaiʹǩid lij pueʹrr riâššâd takai veiddsubun da veäʹltted leʹbe uuʹcceed taarbteʹm fyyslaid pâlddkontaaktid. Ouddpeâmm âlgg riâššâd vueiʹttemvuõđi mieʹldd nuʹtt, štõ äʹrttlid jiâ sieʹjjet leʹbe õhttad. Ouddpeâmmtuâjjla še õõlǥči tuåimmjed seämma päärnažäʹrttlin. Vueʹllškooulin mättʼtõsäʹrttlid âʹnne čåårast škooulpeeiʹv poodd. Ââʹlabškooulâst da vaʹlljõs aunnsin mättʼtõsäʹrttel vueiʹtte vââʹjjtõõvvâd, ǥu mättʼtõs ij vueitt muđoi teâuddjed. Lookkjiškooul da ämmatlaž škooultõõzz, pââibužškoouli de pååđas čuõvtemtuâjj âʹlddmättʼtõõzzâst jääʹǩǩte 1-2 mettar tuõrvvkõõskid.

Lookkjiškooultõõzz da ämmatla škooultõõzz riâšši de pââibuž- škooul vueiʹtte tuʹmmjed soojjlubun mättʼtõõzz mieʹrrmeâldlen da staanõs čõõđtemnaaʹlin da riâššmõõžžin. Tâʹl ǥu mättʼtummuš rieʹšše šuurab vuässõõttiäʹrttlid, lij raʹvvjab äuʹǩǩeed ougglõsõhttvuõđin.

Tuåimmjummuš jeärmmââtteeʹl da puärddsteeʹl ǩiččlâʹtte tõõzz, štõ seämma sââʹjest liâ vueiʹtlvubuin uuʹccben oummu. Tuâjjlai noorõõttmõš še âlgg veäʹltted da ouddmiârkkân uʹčteeʹli  såbbrid reâʹšše vuõss-sââʹjest ougglõsõhttvuõđin. Šuurab õhttsaž noorõõttmõõžžid  ij vuäǯǯ riâššâd. Poorrmõš riâʹšše jiijjâz klaassin leʹbe äʹrttlin. Kuâras åårrai mättʼtõʹsse šiõtti  paaiʹǩid vueiʹtte taarbšeʹmmen  väʹldded mättʼtõs õnnu.

Škooul leʹbe ouddpeâmm altteei päärnast da sij peâmmjin lij vueiʹtlvažvuõtt tobdstõõttâd ouddâl tuåimmjummša, leâša  veeidasvuõđâst   da hygieniast âlgg huõllâd. Vääžnai siõrrâmkääuʹn vuäǯǯ puʹhtted mieʹldd da viikkâd põrttses peeiʹv looppâst.

Tâʹl ǥu ouddpeâmmast, škooulâst leʹbe mättʼtõs- stroiʹttlest tuõđte koronaviruspâššnummuš, vueiʹtlvaid kõvštõõvvjid âlgg kuõrrâd da piijjâd karanteeʹna 14 sutkkân. Koronaviruspâššnummuš vuäǯǯam âlgg leeʹd meädda uuʹccmõssân 14 suutk ääiʹj õõlǥtõõzzi äʹlǧǧmest da nuʹtt kuuʹǩǩ, štõ suʹst jeäʹla teänab leämmaš kueʹhtten sutkkân õõlǥtõõzz.

Veäʹǩǩtieʹǧǧin da uʹcc äiggsain lääʹjjmuttsin stääʹne mättʼtõõzz staanõs riâššmõš

Mättʼtõs- da kulttuurministeria miõtti keäʹssmannust  84 milj.  euʹrred valdiaveäʹǩǩtieʹǧǧid, koin taʹssje koronavirusepidemiast šõddâm pannvueʹjji vaikktõõzzid ouddpeâmmast de oudd- da vuâđđmättʼtõõzzâst. Valdiaveäʹǩǩtieʹǧǧ lookkjiškooultõõzz riâššjid liâ ââʹn ooccâmnalla Mättʼtõshalltõõzzâst. Ämmatškooultõõzz vaʹstteei lââʹssteäggtõs še lij ooccâmnalla. Lij vääžnai, štõ taarbšem tuärjjummuž vueiʹtte altteed samai sõrgg. Nääiʹt haaʹlee raʹvvjed, štõ koronavirus epidemia ij kueʹđ põõšši ǩiõjid päärnai da nuõri silttummša da pueʹrrjieʹllma.

Koronavirusvueʹjj vueiʹtlvaid muttsid lij vaʹrjõttum še uʹcc äiggsain lääʹjjmuttsin. Õõlǥtõssân lij vueiʹtlvâʹstted mättʼtõõzz staanõs riâššmõš.   

Ǥu  âʹlddmättʼtõs ij vueitt riâššâd staanõssân, vuâđđmättʼtõõzzâst vueiʹtte uʹcc äiggsen seʹrddjed moksteeʹjid mättʼtõsriâššlmid mättʼtõõzz riâššâi tuʹmmstõõǥǥin. Aʹrvvõs âʹlddmättʼtõʹsse staanvuõđâst räʹjje õõutsââʹjest vooudlai pâššnemkõppveʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm pâššnemkõpplääʹjj nuäʹjest uʹvddem tuʹmmstõõǥǥ vuâđain.  Âʹlddmättʼtõs da ougglõsmättʼtõs vueiʹtte ouddmiârkkân vuârtõõllâd nuʹtt, štõ äʹrttel liâ ougglõsmättʼtõõzzâst vuârrneäʹttli. Moksteeʹj mättʼtõsriâššâlm jiâ kuõck 1-3 klaassi mättʼtõõttjid jiâ-ka jeäʹrab tuärj  tuʹmmstõõǥǥ vuäǯǯjid, kuuʹǩǩõttum mättʼtõõttâm õõlǥtõõzz leʹbe valmšteejas mättʼtõõzz mättʼtõõttjid. Mättʼtõõttjin lij vuõiggâdvuõtt škooulporrmõʹšše, mättjem da škoouljååʹttem staaʹne, mättjemvuäʹpstummša, de mättjemsosiaalaid ouddõõzzid pannvueʹjji poddân.

Ämmatlaž škooultõõzzâst uʹvddum lääʹǩǩ lij muttum uʹcc äiggsen čuäitõõzzi vueʹzzest. Ǥu tuʹtǩǩõõzz vueʹzzi oudldâʹsttem ämmatčeäʹppvuõđ da siltteem čuäitõs ij koronaepidemiast šõddâm määinast vueiʹt čõõđted  takai tuâjjvueʹjjin da tuâjjproseeʹssin, ämmatčeäʹppvuõtt da silttummuš vuäiʹt čuäʹjted spraavdâʹtteeʹl jeeʹres vueʹjj tuâjaid, kook samai puârast vaʹsttee grååtnai tuâjjvueʹjjid da – proseeʹssid. Lââʹssen čuäitõõzzâst čuäʹjtum silttummuš vuäiʹt teâudded jeeʹresnallšem silttõõzz arvvlâʹtted ânnʼjõõžž soojjlubun.   

Pââibuž- škooulin mättʼtõõtti vuäiʹt iʹlmmtõõttâd meädda åårjen vuõssmõs lookkâmeeʹǩǩen, ǥu son mââʹjââtt altteʹmmen mättʼtõõttmõõžžid epidemia kollʼjeei veʹrǧǧneeʹǩǩi meärrõõzzi tiõd leʹbe jeeʹres epidemia kollʼjeei teäʹddem määinast. Ǥu mättʼtõõttmõõžž mâŋŋne pââibuž- škooulin epidemia tiõd rajjum mättʼtemriâššlmi tiõd, väʹldde tõn lokku mättʼtõõttâmvuõiggâdvuõđ juäʹtǩǩmest tuʹmmjeʹmmen.

Vuâđđmättʼtemlääʹǩǩ lij muttum uʹcc äiggsen eeʹjj 2020 loopp räjja. Ämmatlaž škooultõõzzâst uʹvddem lääʹǩǩ de ââʹlmõs- škooul- lääʹǩǩ da ämmatpââibuž-škooulääʹǩǩ kuõsǩǩi muttõõzz liâ viõǥǥâst 31.7.2021 räjja.

Vuäʹppõõzz da aunstõõzz
●    Tiõrvâsvuõtt da pueʹrrjieʹllem strooiʹtel da mättʼtõs- da kulttuurministeria raʹvvjõs mättʼtõõzz da ouddpeâmm riâššjid koronavirusepidemia poodd 4.8.2020 (PDF)
●    Tiõrvâsvuõtt da pueʹrrjieʹllem strooiʹtel da mättʼtõs- da kulttuurministeria raʹvvjõs pâššnummušcõggmest mättʼtemstroiʹttlid da pââibuž- škooulid koronavirusepidemia poodd 4.8.2020 (PDF)

Mättʼtõshalltõs lij  noorrâm tuärjjaunnsid mättʼtõõzz  riâššjid. Aunnsin mainste vaʹrjõõttâmest čõhččlookkâmpoodd 2020 kuõskki mättʼtemriâššlmid, mättʼtõõzz čõõđtummša, mättjem da škoouljååʹttem staaʹne, mättʹtõõttjihuõʹlle, škooulporrmõʹšše, škoouljååʹđtummša de škooul jeeʹres tuåimmjummša, koozz koronavirusepidemia vuäiʹt vaikkted.
●    Mättʼtõshalltõõzz vuäʹppstõõzz da tuärjjaunnâz

Lääʹssteâđaid
Pâʹjj- jååđteei Eeva- Riitta Pirhonen (ouddpeâmmʼmõš, vuâđđmättʼtõs,pååđ čuõvtemtuâjj), p. 0295 330 258
Pâʹjj- jååđteei Mika Tammilehto ( Ämmatlaž- škooultõs, lookkjiškooultõs), p.0295 330 308
Pâʹjj- jååđteei Tapio Kosunen ( pââibuž- škooultõs), p. 0295 330 440

Inarinsaame:

Arâšoddâdmân, škovláid, oppâlájádâssáid já ollâškovláid peividum avžuuttâsah koronavirus estim várás

Máttááttâs- já kulttuurministeriö já Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs láá peividâm máttááttâs uárnejeijeid já oppâlájádâssáid kiđđuv adelum koronaepidemian lahtojeijee ravvuid. Puátteevuođâst-uv tehálumos lii estiđ taavdâ njuámmum, huolâttiđ šiev hygieniast, velttiđ taarbâšmettum aldakontaktijd sehe orniđ viistijd saijaabin ko táválávt. Ravvuu čuávumáin kepidep koronavirus levânem- já njuámmumriiskâ.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö já Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs láá peividâm avžuuttâsâid, maid čuávumáin aldamáttááttâsâst já arâšoddâdmist pyehtip kepidiđ máhđulijd koronavirusnjuámmumijd já raijiđ painâšuumijd. Avžuuttâsah láá toorjân, ko páihálávt oceh pyeremuid vuovijd orniđ máttááttâs já arâšoddâdem torvolávt já njyebžilávt.

Čuávuvái ohoi ääigi mäccih vuod arâšoddâdmân, vuáđuškoovlân já oppâlájádâssáid. Veikâ koronavirustile lii pissoom Suomâst rávhálâžžân keesi ääigi, avžuuttâsâi čuávvum lii tehálâš eromâšávt kuávluin, kost njuámmumeh láá tiettum majemui aaigij. Lii tehálâš, ete arâšoddâdmist, škoovlâin já oppâlájádâsâin rahttâteh meiddei toos, ete epidemiatile puáhtá muttuđ. Sosial- já tiervâsvuotâministeriö čuávu koronaepidemiatile ovdánem.

Jis láá tavdâmeerhah, ij koolgâ uásálistiđ já eres avžuuttâsah 

Arâšoddâdmân, škoovlân tâi paargon ij puátteevuođâst uážu puáttiđ vuoiŋâmuáli-infektio tavdâmerhâiguin ovdil ko lii iskosijguin tuođâštum ete koččâmuš ij lah koronavirusnjuámmumist. Avžuuttâsâin tiädutteh šiev kietâ- já kuorssâmhygienia sehe vuáđulub čurgim.

Viistijd lii pyeri lääččiđ saijaabin ko táválávt já velttiđ tâi kepidiđ taarbâšmettum fyysisijd aldakontaktijd. Arâšoddâdem kolgâččij orniđ máhđulâšvuođâi mield nuuvt, ete juávhuh iä siävuttuu tâi ovtâstittuu. Meiddei arâšoddâdem pargoviehâ kolgâččij porgâđ siämmáin pärnijuávhoin. Vyeliškoovlâst máttááttâsjuávhuid kolgâččij toollâđ sierâ škovlâpeeivi ääigi. Paješkoovlâst já valjimnáál amnâsijn máttááttâsjuávkku puáhtá nubástuđ, jis máttááttâs ij puávtáččij olášuttiđ mudoi. Luvâttuv já áámmátlii škovlim, ollâškoovlâi sehe rijjâ čuovviittâspargo aldamáttááttâsâst ličij pyeri čuávvuđ 1-2 meetter torvokooskâid.

Luvâttâhškovliittâs já áámmátlii škovlim uárnejeijeeh sehe ollâškoovlah pyehtih meridiđ soijeelávt maht olášuttiđ já orniđ máttááttâs ulmemiäldásávt já torvolávt. Jis máttááttâs uárnejuvvoo stuorrâ uásiväldeejuávkun, lii avžuuttum ávhástâllâđ káidusohtâvuođâin.

Tooimâi ritmâlistmáin já ceehij mield ornim viggâp toos, ete siämmáá visteest láá nuuvt uccáá ulmuuh ko máhđulâš. Meiddei pargoviehâ kolgâččij velttiđ čokkânmist já orniđ ovdâmerkkân máttáátteijei čuákkimijd vuosâsajasávt káidusohtâvuođâi peht. Stuorrâ ohtâsâš tilálâšvuođâi ornim ij avžuuttuu. Purâdem uárnejuuččij jieijâs luokkain tâi juávhoin. Kuárus máttááttâsân heivejeijee viistijd puáhtá táárbu mield väldiđ máttááttâskiävtun.

Škoovlâ tâi arâšoddâdem algâtteijee párnáin já sii huolâtteijein lii máhđulâšvuotâ uápásmiđ tooimân muuneeld, ko huolâtteh saijaavuođâst já hygieniast. Tehálii sierâ uážžu pyehtiđ mield já tuálvuđ pááikán peeivi loopâst.

Jis arâšoddâdmist, škoovlâst tâi oppâlájádâsâst kávnoo koronavirusnjuámmum, taid kiäh láá toos máhđulávt painâšum kalga uuccâđ já pieijâđ 14 jándur karantenân. Koronavirusnjuámmum uážžum olmooš kalga leđe meddâl ucemustáá 14 jándur verd tavdâmeerhâi itemist já nuuvt, ete sust iä lah lamaš tavdâmeerhah ucemustáá kyehti jándurân.

Išeruđâiguin já koskâpuddâsij lahânubástusâiguin tuárjuh máttááttâs torvolii ornim  

Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij kesimáánust 84 miljovn eurod statâtorjuid, moiguin tassiđ koronaepidemia tovâttem spiekâstâhtile vaiguttâsâid arâšoddâdmist sehe ovdâ- já vuáđumáttááttâsâst. Statâtorjuuh luvâttâhškovliittâs uárnejeijeid láá eidu tääl uuccâmnáál Máttááttâshaldâttâsâst. Meiddei áámmátlii škovlim västideijee laseruttâdem lii uuccâmnáál.  Lii tehálâš, ete tarbâšlijd toorjâtooimâid puáhtá algâttiđ nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Návt halijdep visásmittiđ, ete koronaepidemia ij kyeđe pisováá luodâ párnái já nuorâi máátun já pyereestvajeemân.

Koronavirustile máhđulâš nubástussáid láá rahttâttâm meiddei koskâpuddâsij lahânubástusâiguin. Ulmen lii máhđulistiđ máttááttâs torvolii ornim.  

Jis aldamáttááttâs ij pyevti orniđ torvolávt, vuáđumáttááttâsâst puáhtá sirdâšuđ koskâpuddâsávt spiekâsteijee máttááttâsorniistâlmáid máttááttâs uárnejeijee miärádâssáin. Árvuštâllâm aldamáttááttâs torvolâšvuođâst tahhoo oovtâst kuávlulij njuámmootavdâesivaldijguin njuámmootavdâlaavâ vuáđuld adeluvvee miärádâs mield. Aldamáttááttâs já káidusmáttááttâs puáhtá ovdâmerkkân orniđ vuáruluvâi nuuvt, ete juávhuh láá vuárulij ohoi káidusmáttááttâsâst. Spiekâsteijee máttááttâsorniistâlmeh iä kuoskâ 1-3 iheluokai uáppeid iäge eromâš torjuu miärádâs finnim, kuhedum oppâkenigâsvuođâ tâi valmâšteijee máttááttâs uáppeid. Uáppein lii vuoigâdvuotâ škovlâpuurâdmân, oppâm já škovlâjotteem torjui, uáppustivriimân sehe oppâsosiaallâš hiäđoid spiekâstâhorniistâlmij ääigi.

Áámmátlii škovliittâsâst adelum laahâ lii nubástuttum koskâpuddâsávt oppâčáittusij uásild. Jis totkos oosij vaattâm áámmáttááiđu já máátu čäittim ij pyevti olášuttiđ koronaepidemia tiet olmâ pargotiilijn já pargoprosesijn, áámmáttááiđu já máátu puáhtá čäittiđ porgâmáin eres keevâtlijd pargoid, moh västideh tuotâ pargotiilijd já -prosesijd nuuvt pyereest ko máhđulâš. Lasseen čááitust čaittum máátu puáhtá tievâsmittiđ eres máátu árvuštâlmáin sojelubbooht ko tääl.

Ollâškoovlâin uáppee puáhtá almottâttâđ meddâl orron vuossâmuu luuhâmive, jis sust lii eestâ algâttiđ uápuid epidemian lahtojeijee esiväldimiärádâs tiet tâi eres epidemian lahtojeijee tehálii suujâ tiet. Jis uápuh maŋanuvvih ollâškoovlâi epidemia tiet toohâm máttááttâsorniistâlmij tiet, tot váldoo huámášumán oppâvuogâdvuođâ juátkimist meerriddijn.

Vuáđumáttááttâslaahâ lii nubástuttum koskâpuddâsávt ive 2020 loopâ räi. Áámmátlii škovliittâsâst adelum laahân sehe ollâopâttâhlaahân já áámmátollâškovlâlaahân kyeskee nubástusah láá vyeimist 31.7.2021 räi.

Ravvuuh já materialeh
•    Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs já máttááttâs- já kulttuurministeriö avžuuttâs máttááttâs já arâšoddâdem uárnejeijeid koronavirusepidemia ääigi 4.8.2020 (PDF) (suomâkielân)
•    Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs já máttááttâs- já kulttuurministeriö avžuuttâs njuámmumij estim várás oppâlájádâssáid já ollâškovláid koronavirusepidemia ääigi 4.8.2020 (PDF) (suomâkielân)

Máttááttâshaldâttâs lii nuurrâm toorjâmaterial máttááttâs uárnejeijeid. Materialist muštâluvvoo rahttâtmist čohčâluuhâmpajan 2020 kyeskee máttááttâsorniistâlmáid, máttááttâs olášutmân, oppâm já škovlâjotteem torjui, uáppeehuolâttâsân, škovlâpuurâdmân, škovlâsáttoid sehe škoovlâ eres toimáid, moid koronavirusepidemia puáhtá vaiguttiđ.
•    Máttááttâshaldâttâs ravvuuh já toorjâmaterialeh (suomâkielân)

Lasetiäđuh

Pajejođetteijee Eeva-Riitta Pirhonen (arâšoddâdem, vuáđumáttááttâs, rijjâ čuovviittâspargo), p. 0295 330 258
Pajejođetteijee Mika Tammilehto (áámmátlâš škovliittâs, luvâttâhškovliittâs), p. 0295 330 308
Pajejođetteijee Tapio Kosunen (ollâškovliittâs), p. 0295 330 440

Ammatillinen koulutus Korkeakoulutus ja tiede Koulutus Varhaiskasvatus Yleissivistävä koulutus