Hoppa till innehåll
Media
Valtioneuvoston kanslia framsida

Meahciráđđehussii ođđa eaiggátpolitihkalaš linnjemat

Stáhtaráđi kansliijamaa- ja metsätalousministeriöympäristöministeriö
Julkaisuajankohta 28.4.2020 11.15 | Julkaistu suomeksi 29.4.2020 klo 15.27
Dieđáhus 290/2020

Oaiveministtar Sanna Marinina ráđđehusa ekonomiijapolitihkalaš ministtarváljagoddi dohkkehii odne Meahciráđđehussii ođđa eaiggátpolitihkalaš linnjemiid jagiide 2020-2024. Ođđa linnjemat vuođđuduvvet doaibmanbirrasa earáhuvvamiidda sihke ráđđehusprográmma ulbmiliidda, main guovddáslaččat leat čitnaneutrálavuođa ulbmil 2035 ja luonddu máŋggahápmásašvuođa hedjoneami bisseheapmi sihke bistevaš vuovdedoalu hárjeheapmi.

Ođđa linnjemiin soabahuvvojit oktii ain nannoseappot eanangeavahusa sierra hámit sihke bistevaš vuovdedoalu, muorra oažžašuvvama, luonddu máŋggahápmásašvuođa, áhpásnuvvangeavahusa ja dálkkádatpolitihka ulbmilat.

Meahciráđđehussii biddjojuvvo dasa lassin dál vuosttaš háve čitnanjieluid ja -vuorkkáid lasiheami ulbmil, mii guoská sihke fitnodatdoaibmama ja luonddubálvalusa hálddašan guovlluid. Fitnodatdoaibmama ollái gullevaš máŋggaatnovuvddiin lea ulbmilin šaddadit doaibmabijuiguin, mat dahkkojuvvojit plánenáigodagas, čitnanjielu unnimusat logiin proseanttain ovdal jagi 2035. Doaimmat maid gievrudit njielu juo baji áigge.   

Geavadis earáhuvvamat mákset dan, ahte Meahciráđđehusa vuovdedoalus biddjojuvvo boahtteáiggis stuora deaddu aktiivvalaš luonddugáhttemii, dálkkádaga bistevašvuhtii sihke áhpásnuvvangeavahusa vuhtii váldimii. Dáid doaibmabijuid bálddas vuovdebiologiija materiálafuolahus ja miehtemielalaš guovloekonomalaš ja barggolašvuođa váikkuhusat sáhttet ain ollašuhttojuvvot guvllolaš luondduriggodatplánaid mielde.

Vuoittumerkenbohtosa gáibádus stáhtii geahpiduvvo

Ovdamearkkat sohppojuvvon ođđa doaimmain leat earáhuvvamat darfeeatnamiid gieđahallamis, vuvddiid šaddama lasiheapmi duktema ja ovdduštuvvon vesámateriála mielde  sihke ođđa luonddugáhtten- doaibmabijuid prográmma. Prográmma doallá sisttis earret eará rođuid ja goarddabirrasiid luonddugáhttema, jekkiid ovddešteami, dola anu lasiheami vuvddiid gieđahallamis sihke jogažiid ođadeami ja guliid vuodjalanáruid jávkadeami.

Govččaslaš vuovdešaddadeami oassi loktejuvvo 15 proseanttas 25 prosentii ođastanlundosaš čuohppamiin. Lassáneapmi čuozihuvvo earenoamážit darfeeatnamiidda ja áhpásnuvvangeavahusa dáfus dehálaš čuozáhagaide. Maiddái boazodoaluin ja sámi kultuvrrain bargama eavttut váldojuvvojit vuhtii linnjemiin.  

Ovdal namuhuvvon doaibmabijut dagahit lassigoasttádusaid ja unnidit muhtin veardde čuohppanmeriid. Dát váldojuvvo vuhtii Meahciráđđehusa boađusulbmila muddemis. Ođđa sajuštuvvon oaiveopmodaga boađusulbmil 4,4 proseanta dávista sulaid 114 miljovnna euro jahkásaš vuoittumerkenboahtun stáhtii plánenáigodaga loahpas. Submi lea sulaid 18 miljovnna euro unnit go dat livččii leamaš dilis, mas doaibman livččii jotkojuvvon ovddit linnjemiid mielde.

Eanan- ja meahccedoalloministtar Jari Leppä jáhkká linnjema soabahit bures oktii sierra ulbmiliid, mat laktásit stáhta vuvddiid gáhttemii ja geavaheapmái.    

– Meahciráđđehusa doaibmamis ožžot deattu bistevašvuođa buot olit. Dál dohkkehuvvon linnjemis vuolggasadjin lea, ahte sáhttit bargat mehciineamet máŋggaid áššiid oktanaga: bargat vuovdedoaluin, gievrudit luondduárvvuid, meahcástit, guolástit ja lihkadit luonddus sihke čatna čina. Meahciráđđehusas lea oasistis ovddasvástádus industriija muorradárbbus ja ovddidit barggolašvuođa ja guovloekonomiija vuovdesuorggi árvogollosis. Linnjemis leat váldojuvvon vuhtii fámolaččat maiddái meahcástanáiggeájit ja luondduturisma stáhta eatnamiin.  

Boađusulbmilii dahkkojuvvon rievdadusat dárkkuhit plánenáigodagas sulaid 50 miljovnna euro lassibidjosa aktiivvalaš meahci- ja luonddugáhttemii ja sierra ulbmiliid oktiisoabaheapmái.

Luondduárvvut dorvvastuvvojit - maiddái áhpásnuhttingeavahus ja meahccedoallu ávkkáiduvvet ođđa linnjemiin  

Luonddusuodjalanguovlluid oasis beavttálmahttojuvvojit doaimmat šlájaid ja luonddutiippaid uhkivulošvuohtaovdáneami bisseheami várás ja buoriduvvo eallinbirrasiid dilli luonddusuodjalanguovlluin earret eará nu ahte ollašuhttojuvvojit Helmi-eallinbirasprográmma viiddesmihttosaš ovddeštan- ja ođadanbarggut. Seamma háve unniduvvo plánejuvvon geinnodagaid ja ráhkadusaid divvunvealgi.

- Dálkkádatrievdama ja luonddu geaffuma caggan leat min áigge stuorimus hástalusat. Mun lean duhtavaš, ahte ođđa linnjemiid mielde Meahciráđđehus oasistis bargá ain fámolaččabut bistevašvuohtaroasu čoavdima várás. Meahciráđđehus doarju ulbmila, ahte Suopma lea čitnaneutrála jagi 2035 ja čitnanegatiiva fargga dan maŋŋel sihke bajásdoallá ja ovddida luonddu máŋggahápmásašvuođa ja áhpásnuvvangeavahusa. Stáhta eatnamat gáhttejuvvojit ja geavahuvvojit nu, ahte dat doibmet lassáneaddji čitnanjiellun ja čitnavuorkán oanehis ja guhkes áigegaskkas, biras- ja dálkkádatministtar Krista Mikkonen dadjá.

Meahciráđđehusa eatnamiid lávvaráhkadeamis ja giddodatovdáneamis váldojuvvo vuhtii servodaga ollislaš ávki, dego ođasnuvvi energiija geavahusa ovddideapmi ja doaibmaneavttuid duddjon turisma- ja eará doaibmasurggiid fitnodagaide.

Stáhta guovlluid turisma- ja áhpásnuvvangeavahusa ovddideami ulbmilin lea buresbirgejumi váikkuhusaid lasiheapmi, báikkálaš fitnodatvuođa movttiidahttin ja friddjaáigge guolástusa ja meahcástanáiggeáji eavttuin fuolaheapmi. Ulbmilin lea maid ovddidit fuođđo- ja guollemáddodagaid ealaskasvuođa, ávkkálašvuođa ja máŋggahápmásašvuođa sihke ruovtteatnama guollešaddadeami, mii dáhpáhuvvá stáhta čáhceviidodagain.

Lassidieđut:

Ossodathoavda Marja Kokkonen, eanan- ja meahccedoalloministeriija, t. 040 5246267, marja.kokkonen(at)mmm.fi

Ministtar Leppä sierraveahkki Teppo Säkkinen, t. 050 516 2868, teppo.sakkinen(at)mmm.fi

Beaivválaš jođiheaddji Juha S. Niemelä, Meahciráđđehus, t. 0206 39 4201, juha.niemela(at)metsa.fi

Njunušmeahccedikšu Pirkko Isoviita, Birasministeriija, t. 0295 250 194, pirkko.isoviita(at)ym.fi

Ministtar Mikkosa sierraveahkki Antti Heikkinen, t. 050 348 1406, antti.heikkinen(at)ym.fi