Valtioneuvoston verkkosivusto uudistuu. Sivustolla saattaa tilapäisesti olla toimimattomia linkkejä, häiriöitä ja puutteita.
Stáhtaráđđi dohkkehii dieđáhusa ovttaveardásašvuođa, dásseárvvu ja vealatmeahttunvuođa ovddideami várás
Stáhtaráđđi dohkkehii borgemánu 31. beaivve riikkabeivviide dieđáhusa doaimmain, maiguin ovddiduvvo ovttaveardásašvuohta, dásseárvu ja vealatmeahttunvuohta suopmelaš servodagas.
”Ráđđehus čatnasa ovttaveardásašvuođa ovddideapmái viidát ja oba válgaáigodaga áigge. Suomas ii leat sadji rasismii. Politihkalaš mearrideaddjit galget čájehit ovdamearkka dorvvolaš ja ovttaveardásaš servodaga huksemis, muhto oba servodaga bijus dárbbašuvvo”, oaiveministtar Petteri Orpo dajai dieđáhusa almmustuhttima olis.
Dieđáhus mieigá ráđđehusprográmmii ja joatká ovddit ráđđehusaid barggu. Dan válmmastallan bargojoavku gulai barggustis sulaid čuođi beali. Diehtunaddimis govvejuvvon doaimmat dahkkojuvvojit duohtan viidáseappot sierra doaibmabidjoprográmmain.
”Suopma lea leamaš historjjástis ovdanvázzi servodatlaš dásseárvvu, riektestáhta ja ovttaskas olbmo olmmošlaš eallima eavttuid buorideamis. (- - ) Vuođđolága mielde olbmot leat ovttaveardásaččat lága ovddas”, dieđáhusas gávnnahuvvo.
Gullamiid vuođul Suoma láhkaásaheapmi leat ollislašvuohtan buori dásis. Suopmelaš servodagas leat goitge ain vealatmeahttun jurddašanvuogit ja ráhkadusat ovdamearkka dihte bargomárkaniin ja skuvlemis sihke doaladumit, mat galget earáhuhttojuvvot.
”Váilevašvuođat, mat dihttojit ovttaveardásašvuođa ollahuvvamis, vuođđuduvvet buorebutge láhkaásaheami váilevaš ollahuvvamii ja bearráigehččui. Ráđđehusa doaimmat vuojulduvvet dakko bakte daidda doaimmaide, maiguin ovttaveardásašvuođa ja dásseárvvu ollahuvvan geavadis sáhttá ovddiduvvot. Láhkaásaheamis leat diehttelas goitge viidáseappot ovttaskas ovdánahttindárbbut”, dieđáhusas gávnnahuvvo.
Máŋggat doaimmat ovttaveardásašvuođa ovddideami várás ja rasismma duostuma várás
Dieđáhusas girjejuvvojit máŋggat doaimmat ovttaveardásašvuođa ovddideami várás ja rasismma duostuma várás. Máŋggat doaimmat miiget ráđđehusprográmmii, muhto mielde leat maid ođđa doaimmat. Ráđđehus stivre daidda doarvái resurssaid iežas bušeahttaráđđádallamiin gollorámaid olis.
Oaiveministara jođihemiin ollahuhttojuvvo jahkásaččat jorba beavddi ságastallan ovttaveardásašvuođa ja vealatmeahttunvuođa ovddideamis. Oaiveministara vuollái stáhtaráđi kansliijai čohkkejuvvo máhttu vealaheami vuostá ja johttáhuvvo kampánnja rasismma vuostá ovttas bargomárkan-, faláštallan-, kultur- ja álbmotorganisašuvnnaiguin.
Etnihkalaš gaskavuođaid ráđđádallangotti bargu ja dialoga álbmotorganisašuvnnaiguin váfistuvvo. Bolesa ovddalgihtii eastadeaddji bargu ja Áŋkordoaibma ovdánahttojuvvo.
Ráđđehus johttáha maid oba skuvlenvuogádaga gokčevaš dásseárvvu ja ovttaveardásašvuođa ovdánahttinprográmma. Mánáid, geain lea sisafárrejeaddji duogáš, searvan árrabajásgeassimii lasihuvvo ja stáđásnuhttojuvvo árrabajásgeassimis ja vuođđooahpahusas dásseárvvu mearreruhtadássi, mii geavahuvvo.
Dieđáhusas deattuhuvvo, ahte ráđđehusprográmma linnjá mielde sisafárrejeaddji ruovttuiduvvá Supmii bargguin. Bargoeallima vealatmeahttunvuohta ovddiduvvo bargomárkanorganisašuvnnaiguin. Fitnodatbálvalusaide ovdamearkka dihte čáhkaduvvojit bálvalusat, mat dustot rekryterenvealaheami. Sisafárrejeaddjinissoniid sirdáseapmi bargomárkaniidda ovddiduvvo ja organisašuvnnaid vejolašvuođat doarjut bargiid, geat deivet vealaheami ja rasisma, buoriduvvo ovdamearkka dihte nu ahte adnojuvvojit ávkin skuvlejumit ámmátolbmuide.
Láhkaásaheamis čavgejuvvojit mearriduvvon ráŋggáštusat, mat gusket bargiid buorringeavaheami ja beavttálnuhttojuvvo bearráigeahčču. Vaššidagut, mat čuhcet juvddálaččaide, muslimiidda, kristtalaččaide ja eará oskkoldatjoavkkuide, eastaduvvojit ja holokausta gieldin kriminaliserejuvvo. Čilgejuvvojit aŋkke vejolašvuođat nasismma ja kommunismma symbolaid geavaheami kriminaliseremii go dat adnojuvvojit ideaid ovddideami háhpohallamii.
Stáhtaráđđi beavttálnuhttá maid iežas doaimma ovttaveardásašvuođa, dásseárvvu ja vealatmeahttunvuođa ovddideami várás. Riikkaidgaskasaš oktavuođain ja EU:s Suopma joatká guhkes olmmošriektepolitihkalaš linnjá ee. nissoniid, nieiddaid, lámis olbmuid, eamiálbmogiid ja sohkabealle- ja seksuálavehádagaid sihke eará olbmuid, geat leat hui hávváduvvi sajádagas, rivttiid ovddideami ja bealušteami várás.
Stáhtaráđđi lea addán dieđáhusa riikkabeivviide, gos dat gieđahallojuvvo boahtte vahku álgi čakčačoakkánbajis.
Lassidieđut: bargojoavkku ságadoalli, stáhtačálli Risto Artjoki, t. 09 1602 2006, servodatpolitihka plánenovttadaga hoavda Jouni Varanka, stáhtaráđi kansliija, t. 0295 160 177
Staatârääđi tuhhiittij tiättunadelem oovtviärdásâšvuođâ, täsiáárvu já olgooštmettumvuođâ ovdedem várás.
Staatârääđi tuhhiittij porgemáánu 31. peeivi tiättunadelem, mii adeluvvoo ovdâskoodán já mii kuáská toimáid, moiguin ovdeduvvoo oovtviärdásâšvuotâ, täsiárvu já olgooštmettumvuotâ syemmilii ohtsâškoddeest.
”Haldâttâs čonâdât oovtviärdásâšvuođâ oovdedmân vijđáht já oles valjâpaje ääigi. Rasismân Suomâst ij lah saje. Poolitliih merideijeeh kalgeh čäittiđ ovdâmeerhâ torvolii já oovtviärdásii ohtsâškode huksiimist, já oles ohtsâškode naavcah tarbâšuvvojeh”, uáiviminister Petteri Orpo eeđâi tiättunadelem almostittem ooleest.
Tiättunadelem vuáđuduvá haldâttâsohjelmân já ovdebij haldâttâsâi paargon. Tom valmâštâllee pargojuávkku kuulâi pargostis suulân čyeđe uásipeellid. Tiättunaddelmist kovvejum tooimah tahhojeh konkreetlâžžân sierâ toimâohjelm vievâst
”Suomâ lii historjás ääigi lamaš oovdâstjottee ohtsâškodálii täsiáárvu, riehtistaatâ já ovtâskâs ulmuu olmoošlii eellim hinái pyereedmist. (- - ) Vuáđulaavâ mield ulmuuh láá täsiárvusiih laavâ oovdâst”, tiättunaddelmist pahuduvvoo.
Kulâmij vuáđuld Suomâ lahâasâttem lii olesvuottân šiev tääsist. Syemmilii ohtsâškoddeest láá liijká ain olgošteijee munejurduuh já ráhtuseh ovdâmerkkân pargomarkkânijn já škovliittâsâst, maid kalga mutteđ.
”Vááijuvvuođah, moh tiättojeh oovtviärdâsâšvuođâ olášuumeest, vuáđuduveh eenâb-uv lahâasâttem vááijuvlii olášuumán já vakšuumân. Haldâttâs tooimah tiäduttuveh te toid toimáid, moiguin oovtviärdásâšvuođâ já täsiáárvu olášume puáhtá keevâtlávt ovdediđ. Lahâaasâtmist láá luándulávt kuittâg ain ovtâskâs ovdedemtáárbuh”, tiättunaddelmist pahuduvvoo.
Maaŋgah tooimah oovtviärdásâšvuođâ oovdedmân já raasiism tuástumâ
Tiättunaddelmist merkkejeh maaŋgâid tooimâid oovtviärdásâšvuođâ oovdedmân já raasiism tuástumân. Maaŋgah tooimâin vuáđuduveh haldâttâsohjelmân, mutâ mieldi láá meid uđđâ tooimah. Haldâttâs stivree toid tuárvi resursijd budjetsuogârdâlmijn koloraamij siste.
Uáiviminister jođettâsâst tuálih jyehi ive jurbâ peevdi savâstâllâm oovtviärdásâšvuođâ já olgooštmettumvuođâ oovdedmist. Uáiviminister vuálásâžžân staatâräädi kanslian norroo olgoštem vuástásâš äššitubdâmuš já piäijoo joton raasiism vuástásâš kampanja oovtâst pargomarkkân-, valastâllâm-, kulttuur- já aalmuglâšservijguin.
Etnisij koskâvuođâi ráđádâllâmkode pargo já vuárusavâstâllâm aalmuglâšservijguin nanoduvvoo. Poolis muuneeld estee pargo já arâdis mudo Aŋkkurtoimâ ovdeduvvojeh.
Haldâttâs aalgât meid täsiáárvu já oovtviärdásâšvuođâ ovdedemohjelm, mii luávdá oles škovlâvuáháduv. Párnái, kiäin lii enâmânvärrejeijeetuávááš, uásálistem arâšoddâdmân lasettuvvoo já arâšoddâdmist já vuáđumáttááttâsâst kiävtust orroo täsiárvuruttâdem meriruttâtääsi fastâduvvoo.
Almottâsâst tiäduttuvvoo, ete haldâttâsohjelm linjá mield Suomân siärváduvvoo pargo vievâst. Pargoeellim olgooštmettumvuotâ ovdeduvvoo pargomarkkânservijguin. Finnodâhpalvâlussáid ovdâmerkkân siskálmittojeh palvâlusah, moh tuástuh rekrytistemolgoštem. Enâmânvärrejeijeenisonij sirdâšum pargomarkkânáid ovdeduvvoo já organisaatioi máhđulâšvuođah tuárjuđ pargeid, kiäh kuáhtájeh olgoštem, pyereduvvojeh ovdâmerkkân anemáin ävkkin škovliittâsâid áámmátulmuid.
Lahâaasâtmist korâdeh pargeiguin ávhástâlmist meridemnáál ráŋgáštâsâid já pehtiliteh vakšum. Vajetavoid juudalij, muslimij, ristâlij já sierâ oskoldâhjuávhui kuáttá tuástuh já holocaust kieldimist tahhoo ráŋgášemnáál taho. Selvâttuvvoo máhđulâšvuođâid toohâđ aainâs-uv natsism já kommunism symbolij kevttimist ráŋgášemnáál tavo, ko toh kiävttojeh tienuuvt, ete mittomeerrin lii toi uáinui ovdedem.
Staatârääđi pehtilit meid jieijâs tooimâ oovtviärdásâšvuođâ, täsiáárvu já olgooštmettumvuođâ ovdedem pyerrin. Aalmugijkoskâsijn ohtâvuođâin já EU:st Suomâ juátká kuhesáigásii olmoošvuoigâdvuotâpooliitlii linjáás ei. nisonij, nieidâi, vádulij ulmui, algâaalmugij já suhâpeeli- já seksuaalucceeblovoi sehe eres ulmui, kiäh láá eromâš háváduvvee tiileest, vuoigâdvuođâi ovdedem já piäluštem oovdân.
Staatârääđi lii adelâm tiättunadelem ovdâskoodán, mast tot kieđâvuššoo puáttee ohhoost älgee čohčâčuákkimpaajeest.
Lasetiäđuh: pargojuávhu saavâjođetteijee, staatâčällee Risto Artjoki, p. 09 1602 2006, já ohtsâškoddepolitiik vuávámohtâduv hovdâ Jouni Varanka, p. 0295 160 177, staatârääđi kanslia
Riikksuåvtõs priimi teâttouddmõõžž õõutverddsažvuõđ, tääʹssäärv da čårsteʹmesvuõđ oouʹdeem diõtt
Riikksuåvtõs priimi påʹrǧǧmannu 31. peeiʹv teâttouddmõõžž tååimain, mõõn uuʹdet eeʹttiǩ-kådda. Tååimaivuiʹm oouʹdeet õõutverddsažvuõđ, tääʹssäärv da čårsteʹmesvuõđ lääʹdd õhttsažkååʹddest.
”Halltõs čõnnââtt õõutverddsažvuõđ oouʹdummša veiddsânji da čõõđ vaalpââʹj ääiʹj. Rasiʹsmme ij leäkku sââʹjj Lääʹddjânnmest. Poliittlaž tuʹmmeei âʹlǧǧe čuäʹjted ouddmiârk staansõs da õõutverddsaž õhttsažkååʹdd raajjmest, da õhttsažkååʹddest puki toiʹmmjummuž taarbšet”, väʹlddminister Petteri Orpo cieʹlǩi teâttouddmõõžž õlmmummuž õhttvuõđâst.
Teâttouddmõš nuäjjââtt halltõsprograʹmme da oouʹdab halltõõzzi tuõjju. Tõn valmštõõllâm tuâjj-joukk kuuli tuâjstes nuʹtt čueʹtt toiʹmmjeeʹjed. Teâttouddmõõžžâst kovvuum tååimaid konkretisââʹstet täʹst ooudâs pååđtåimmprograammin.
”Lääʹddjânnam lij jiijjâs historiast leämmaž ooudâstjooʹtti õhttsažkååddlaž tääʹssäärv, vuõiggâdvuõttriikk da oummu ooumažnallšem jieʹllem oudldõõzzi pueʹrummšest. (- - ) Vuâđđlääʹjj mieʹldd oummu lie õõutverddsa lääʹjj ooudâst”, teâttouddmõõžžâst tuõđât.
Kuullâmpooddi vuâđald Lääʹddjânnam lääʹjjšiõttummuš lij obbvuõttân šiõǥǥ tääʹzzest. Lääʹdd õhttsažkååʹddest lie kuuitâǥ õinn čårsteei fiʹttjõõzz da rajjâz, ouddmiârkkân reâuggmarkknin da škooultõõzzâst, koid âlgg muʹtted.
”Õõutverddsažvuõđ teâuddjummšest õlmmsa pueʹtti vääʹn vuâđđâʹvve jäänab lääʹjjšiõttummuž vännas teâuddjummša da vuåppmõʹšše. Halltõõzz tååim teäddne tiʹnt-aa tõid tååimaid, kooivuiʹm õõutverddsažvuõđ da tääʹssäärv teâuddjummuž vueiʹtet tuejjeem tääʹzzest oouʹdeed. Lääʹjjšiõttummšest lie luâđlânji kuuitâǥ õinn måtam oouʹdeemtaarb”, teâttouddmõõžžâst tuõđât.
Määŋg tååim õõutverddsažvuõđ oouʹdeem diõtt da rasiism tuâsttam diõtt
Teâttouddmõõžžâst piijât pââjas määŋgaid tååimaid õõutverddsažvuõđ oouʹdeem diõtt da rasiism tuâsttam diõtt. Tååimain määŋg nuäjjâʹtte halltõsprograʹmme, leâša mieʹldd lie še ođđ tååim. Halltõs ohjjad tõid riʹjttjeei resuursid budjeʹttsmiõttmeʹstes koollraami seʹst.
Väʹlddministeeʹr jååʹđteʹmen čõõđtet juõʹǩǩ eeʹjj jorbb pååʹrd saǥstõõllmõõžž õõutverddsažvuõđ da čårsteʹmesvuõđ oouʹdeem diõtt. Väʹlddministeeʹr vuâlla riikksuåvtõõzz kansliaaʹje noorât čårstummuž vuâsttsaž silttummuž da altteet rasiism vuâsttsaž kampanja õõutveäkka reâuggmarkkân-, liikkeem-, kulttuur- da meerlažorganisaatioivuiʹm.
Eetnlaž kõskkvuõđi saǥstõõllâmkååʹdd tuâj da vuârrmainstummuž meerlažorganisaatioivuiʹm raʹvvjet. Pååʹlez ooudpeäʹlnn cõggi tuâj da Aaŋkârtoiʹmmjummuž ooudâs viiǥǥât.
Halltõs alttad še škooultemriâžldõõǥǥ kaʹtti tääʹssäärv da õõutverddsažvuõđ oouʹdeemprograamm. Päärnai, koin lij jânnmasiʹrddituâǥǥaž, vuässõõttmõõžž ouddpiõmmu lââʹzztet di ouddpeâmmast da vuâđđmättʼtõõzzâst õnnum tääʹssärvvteäggtõõzz mieʹrrteäʹǧǧtääʹzz muuʹttet põõšši vuâđ ool.
Teâttouddmõõžžâst teäddeet, što halltõsprograamm liinj mieʹldd Lääʹddjânnma jeälõõđât reâuǥain. Reâuggjieʹllem čårsteʹmesvuõđ oouʹdeet reâuggmarkkânorganisaatioivuiʹm. Põõrǥâskääzzkõõzzid ouddmiârkkân siiʹsǩââʹttet rekrytâʹsttemčårstummuž tuâsttai kääzzkõõzzid. Jânnmasiʹrddineezzni serddjummuž reâuggmarkknid oouʹdeet da organisaatioi vueiʹttemvuõđid tuärjjeed čårstummuž da rasiism ǩiõččlõʹstti tuâjjlaid pueʹreet ouddmiârkkân äuʹǩǩeeʹl škooultõõzzid ämmatniiʹǩǩid.
Lääʹjjšiõttummšest čoouǥât raŋstõõzzid, koid mieʹrreet tuâjjlai äuʹǩǩenâânnmõõžžâst, da viõuseet vuåppmõõžž. Vââʹjjtuâjaid juddlai, musliimi, risttoummi da jeeʹres åskldõkjoouki årra cõõggât da holokaaust ǩeâlddmõõžž kriminalisââʹstet. Seʹlvvtet vuäittmõõžžid aainâs natsiism da kommuniism symbooli âânnmõõžž kriminalisâʹsttma, ko tõid ââʹnet jurddsi oouʹdummuž täävtõõleeʹl.
Riikksuåvtõs viõusad še toiʹmmjummšes õõutverddsažvuõđ, tääʹssäärv da čårsteʹmesvuõđ oouʹdeem diõtt. Meeraikõskksaž õhttvuõđin da EU:st Lääʹddjânnam juätkk kuʹǩes ooumažvuõiggâdvuõttpoliittlaž liinjâs jm. neezzni, niõđi, lääʹmes oummui, alggmeerai da sooǥǥpieʹll- da seksuaaluuʹccbõõzzi di jeeʹres jeäʹrab čuâccjeei sââʹjest leʹddi oummi vuõiggâdvuõđi oouʹdeem da peälštem diõtt.
Riikksuåvtõs lij ouddam teâttouddmõõžž eeʹttiǩ-kådda, koʹst tõn ǩiõttʼtõõlât pueʹtti neäʹttel aʹlǧǧi čõhččsååbbarpââʹj ääiʹj.
Lââʹssteâđ: tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteei, riikkpiisar Risto Artjoki, teʹl. 09 1602 2006, da õhttsažkåʹddpolitiikk plaaneemjuâkkaz jååʹđteei Jouni Varanka, teʹl. 0295 160 177, riikksuåvtõõzz kanslia